Põhja-Korea jälgimiseks viidi Vaiksel ookeanil merele hiiglaslik ujuvradar

 (25)

Raketikatsed üle Jaapani, torpeedorünnakud vaidlusalusel merealal liikuvate Lõuna-Korea aluste vastu, pidev sõjaähvardus nii lõuna- kui idanaabri, nagu ka nende liitlase USA vastu. Põhja-Korea uus isevalitseja üritab end kehtestada suure sõjapealikuna, ameeriklased püüavad aga tema plaanidest aru saada enne kui hilja.

Niisiis järjekordne platvorm, mis merele viidi, ei tegele nafta ega gaasi maapõhjast pumpamisega. Tema peale paigutati hoopis hiiglaslik radar, mis meenutab pigem golfipalli. Ja peamiseks ülesandeks on anda aegsasti teada kõikidest võimalikest raketistartidest Põhja-Korea pinnalt. Arvestades, et Kim Jong-un on ähvardanud rünnakuga ka USA enda territooriumi, pole ettevaatus kunagi liiast.

116 meetrit pikk, 73 meetrit lai, 85 meetrit kõrge, veeväljasurvega 50 000 tonni, selline "puurtorn" näeb oma radari abil 2000 kilomeetri kaugusele. SBX-1 (Sea-Based X-Band Radar) läks maksma 900 miljonit dollarit, töötamiseks vajab ta aga ligi 85-liikmelist meeskonda, enamasti lepingulisi töötajaid. Ehitati teda kaheksa aastat.

SBX-1 on osa maapealsest kaitsevõrgustikust, mis täiendab ka USA raketikaitsekilpi koos nn kosmosetaraga. Täielikku kaitset ei ole aga USA-le võimalik tipptehnoloogia abil tagada, kinnitas viimatine pommirünnak Bostonis. Vette lasti SBX-1 juba 2006. aastal, aga vähemalt seni on ta viibinud peamiselt koduvetes. Mullu aprillis-mais tehti ka nähtavasti üks pikem merereis just Vaikses ookeanis.

Seotud lood:

SBX-1 tegelik võimekus jääb küll sõjalise saladuse varju, aga igatahes peab ta täiendama luuresatelliitide, USA mereväe ja Okinawal ning Lõuna-Koreas olevate USA vägede kiirreageerimisvõimet. Tema kodusadamaks on ametlikult Adaki saar Alaskal, aga seal teda seni küll nähtud ei ole. Ja kuigi tegemist on merealusega, ehitas Raytheon selle radari Boeingu tellimusel.

Paranoilisemad vandenõuteooriad väidavad juba, et SBX-1 suutvat mõjutada ilma ja tekitada maavärinaid, mis kõlab küll üsna absurdselt. Aga selliste mõõtmetega tipptehnoloogiline pealtkuulamis- ja vaatamispost ei pruugi ainult Põhja-Korea jälgimisega piirduda - USA-l on kahtlematult huvi jälgida ka Hiinas ja Venemaa Kaug-Idas toimuvat.