Plutol on kaksikõde: jäine kääbusplaneet Eris on peaaegu täpselt sama suur
Tuleb välja, et selle läbimõõt on 2320 km, mis on väga lähedal Pluto omale (2300–2400 km). Erise mõõtmine sai võimalikuks tänu asjaolule, et kääbusplaneet möödus ühe tähe eest ning lubas astronoomidel end põhjalikult vaadelda. Seni oli Eris ka kõige võimsamate vaatlusaparaatide jaoks paistnud vaid väga tuhmi valgustäpina, vahendab The Daily Mail.
Sündmust paluti seirata 26 teleskoobil üle kogu maailma, ent hakkama said sellega mullu novembris vaid kolm Tšiilis paiknevat taevakiikrit, nende hulgas Euroopa astronoomiauuringute organisatsiooni La Silla observatooriumis töötav teleskoop TRAPPIST. Vaatlused hämmastasid teadlaseid, kuna nende eelduste kohaselt pidanuks Eris olema palju suurem.
Vana-Kreeka kaose- ja lahkhelide jumalanna järgi nime saanud, 557 aasta pikkuse orbitaalperioodiga taevakeha asub kaugele Neptuuni orbiidi taha jäävas Kuiperi vöös. Päikesest 14,5 miljardit kilomeetrit eemal asuv Eris on ometi väga ere objekt, peegeldades tagasi peaaegu kogu sellele langeva valguse.
Erise erakordne eredus viis astronoomid eeldusele, et kauge kääbusplaneet peaks olema mõnevõrra kopsakam Plutost, mis tiirleb Päikesesüsteemi kesksest tähest palju hubasema 4,8 miljardi kilomeetri kaugusel. Nüüd arvatakse, et Erise tavatu kirkus tuleneb selle pinda katvast õhukesest metaani- ja lämmastikuhärmatise kihist, mis peegeldab valgust tõhusamalt kui värskelt sadanud lumi Maal.
Kääbusplaneedi vaatlusandmete analüüsi viis läbi Pierre ja Marie Curie nimelise ülikooli ja Pariisi observatooriumi teadlaste töörühm; tulemused avaldas ajakiri Nature.
Erise näol on praegu tegemist kõige kaugemal asuva Päikesesüsteemi kuuluva taevakehaga, mille gabariitide mõõtmiseks on rakendatud tähevalguse vilkumist. Juhtiv uurija Bruno Sicard nimetas sündmust põnevaks läbimurdeks ja ütles: “On hämmastav, kui palju teavet on võimalik hankida väikeste ja kaugete objektide kohta nagu Eris, kui vaadelda neid tähe eest möödumas, kasutades selleks suhteliselt väikseid teleskoope. Viis aastat pärast uue kääbusplaneetide klassi loomist oleme viimaks hakanud üht-teist teada saama ühe kohta selle asutajaliikmetest.”