"See veemaht on võib-olla võrreldav sellega, mis Maal asub Gröönimaa jääkilbis," ütles Arizona ülikooli teadlane Shane Byrne BBC-le, vahendab Eesti Päevaleht.

NASA avaldatud fotodelt on näha, et Arcadia Planitial asuva 12-meetrise läbimõõduga kraatri serval olev valge aine kaob teatud aja jooksul. Planeedi ümber tiirlev kosmoseaparaat tuvastas valges jäätunud aines vee olemasolu keemiliselt.

Kosmoseaparaat tuvastas ka viis uut väikest meteoriidikraatrit, mille läbimõõt ulatub keskmiselt mõne meetrini.

"Nende kraatrite asukohale tuginedes saame me öelda, kui palju leidus Marsi atmosfääris hiljuti vett ja tundub, et seda oli seal rohkem kui praegu," lisas Byrne, kelle sõnul võis veel paarikümne tuhande aasta eest leiduda Marsi atmosfääris peaaegu kaks korda rohkem vett kui tänapäeval.

Teadlaste väitel oleks jää sulamine leidnud aset palju aeglasemalt, kui jää koosseisus oleks olnud tolmu või muid ühendeid, mistõttu nad on veendunud, et naaberplaneedil võis veel 10 000 aastat tagasi valitseda suhteliselt niiske kliima.