34 miljardit tonni süsihappegaasi, just nii suure kogusega reostas planeet mullu oma atmosfääri, kinnitab Spiegel. Loomulikult soodustab see nn kasvuhooneefekti teket, mis omakorda soodustab kliimasoojenemist, on suurem osa teadlastest veendunud. Ja kogu planeedi ilmastik on löögi all.

Taastuvenergia rahvusvaheline majandusfoorum liitis kokku mullused CO2-heitekogused, ja avastas, et nendega ollakse jõutud rekordtasemele, ületades veelgi tunamullust rekordit. Nendes numbrites sisaldub ennekõike fossiilsete kütuste põletamisest eristuv heitgaas.

Kõige suurem saastaja oli ka mullu Hiina (8,9 miljardit tonni), kes üritab end suurte tööstusriikide hulka viia kõikidele kõrvalmõjudele vaatamata. USA, olles seni ägedamaid vastuseisjaid emissioonikärbetele, on teisel kohal 6 miljardi tonniga, India 1,8 miljardi tonniga kolmandal ja Venemaa 1,6 miljardi tonniga neljandal kohal.

Kümme kõige suuremat riiki paiskab õhku varasemate arvestuste järgi kaks kolmandikku kõigist heitgaasidest. 1990. aasta tase, millele rajanes Kyoto protokoll, oli veel 22,6 miljardit tonni CO2.