Pimedast ookeanisügavusest leiti senitundmatu elu
Umbes viie kilomeetri sügavuses jäises vees, kuhu päikesevalgus ei küündi, on tuvastatud 17 650 uut liiki krevettidest ja korallidest meritähtede ja krabideni, vahendab Reuters.
“Süvamere-eluvormide mitmekesisus on palju-palju suurem, kui oleme seni arvanud,” tunnistab Louisiana osariikliku ülikooli teadur Robert Carney, üks laiema rahvusvahelise mere-eluvormide loenduse COML (Census of Marine Life) raames läbi viidava ookeanisügavuste uuringu juhatajatest. “Merepõu pole enam lihtsalt must auk,” kinnitab süvamerekaamerate, kajaloodide ja muu tehnoloogia toel tundmatusse sukeldunud Carney.
Üldiselt ei ulatu valgus meres sügavamale kui 200 meetrit (võrdluseks: Tallinna teletorn on 314 m kõrge, selle vaateplatvorm asub 170 m kõrgusel) ning sealt sügavamale jäävat tsooni on pikka aega peetud elukõlbmatuks lömastava rõhu kõrbeks.
Eemal päikesevalgusest, mis võimaldab taimede kasvamist, peavad mere-elukad toituma bakteritest, näiteks sellistest, mis lagundavad metaani või naftat, või pinnalt alla langevat toitu, näiteks vaalade korjuseid.
Avastatud liikide seas leidus helendavaid meduuse ja sültjaid olendeid, keda nimetatakse uimseteks kaheksajalgadeks (ingl finned octopod) ehk dumbodeks, sest nad lehvitavad kõrvataoliseid uimesid ja meenutavad seetõttu samanimelist lendavat multifilmi-elevanti.
Umbes kahe meetri pikkused dumbod on koos mõnede hailiikide ja meduusiliste putkloomadega sügavuste kogukaimad elanikud, ütleb Smithsoniani instituudi teadur Mike Vecchione.
“On kohatud sinivaalast pikemaid putkloomi,” kinnitab ta. Mere-eluvormide loendus COML on kümnendi-pikkune projekt, mis jõuab lõpule 2010. aasta oktoobris.
Mehhiko lahe ühes piirkonnast leidsid eksperdid 990 meetri sügavuselt merepõhjast rõngasussi. Kui robot-manipulaator olendi merepõhjas olevast august välja tõstis, hakkas sealt purskama naftat. Loom neelas ja seedis nimelt lagunevast naftast eralduvaid kemikaale.
Carney ütleb, et naftakompaniid on seni maardlate otsimise käigus keskendunud geoloogilistele uuringutele, kuid ka rõngasusside esinemine võib olla märk naftaleiukohast. “Seal, kus neid rõngasusse esineb, peab läheduses kindlasti leiduma metaani või vedela nafta allikaid,” ütleb ta.
Carney rõhutab, et paljusid teadlaseid häirib arvamus, et süvamere pärast pole vaja muretseda, ja et soov ekspluateerida sealseid ressursse trügib ette meresügavuste ja sealsete elanike kohta käivate teadmiste laekumise tempost.
Teadmiste hulk on tõesti väike. Atlandi ookeani kagupiirkonnast kogutud aerjalgsete alamklassi kuuluvate tillukeste koorikloomade 680 liigist suudeti tuvastada vaid seitse. Teise ekspeditsiooni käigus avastati Antarktikas esimene vaalaluudest toituv uss, kes kuulub ladinakeelse nimega perekonda Osedax.
Ehkki ookeanisügavused on igipimedad, kannab nii mõnigi elukas endaga kaasas valgustit. Helendavad märgistused aitavad leida või peibutada saaki või partnerit ning neil on ka funktsionaalsed silmad.
Mõned muidu ülemistes kihtides elunevad loomad käivad aeg-ajalt sügavikes külas. Lonthülgeid on kohatud kuni 2388 meetri sügavusel.
Inimtegevusest nagu fossiilkütuste põletamine hoogu saav globaalne soojenemine võib mõjutada elu ka jäistes sügavustes. “Mõnedes ookeani süvapiirkondades on märke nii soojenemisest kui tugevnevast happelisusest,” nendib Vecchione.
