Teadlased jagasid lapsed uuringu jaoks kahte rühma. Esimene moodustati 8-11-aastastest mudilastest, kes on harjutanud klaverit või mõnda keelpilli vähemalt kolm aastat. Teise gruppi pandi sama vanad lapsed, kel pillimängukogemus puudub, vahendab
ajakirjas PLoS ONE avaldatud artiklit.

Seejuures on oluline, et kõik uuringus osalenud käivad kord nädalas üldhariduskooli muusikatunnis. Pillimängu õppijad aga võtavad lisaks eratunde keskmiselt 45 minuti jagu nädalas.

Oli ootuspärane, et noored muusikud said testides kõrgemaid punktisummasid pillimänguga seotud kategooriates nagu teravam kuulmine ja näpuosavus.

Teadlasi aga üllatas instrumentalistide parem esinemine verbaalsete võimete testis (sõnavara IQ test) ning pildilises intelligentsustestis (Raveni progresseeruvad maatriksid), kus sooritajal tuleb etteantud kujundite põhjal leida seaduspärasus või loogiline järgnevus.

Tuli välja, et mida kauem ja intensiivsemalt oli laps pilli õppinud, seda paremaid tulemusi ta testides saavutas.