PILK PEALE: Võrdleme juhtmevaba elektrit ja induktsioonlaadimist

Umbes kuu aega tagasi sattusin otsa 2009 aasta TED konverentsi esitlusele, kus tutvustati juhtmevaba elektrit. Peale põgusat otsingut sai läbi erinevate kontaktide selgeks, et Eestiski leidub labor, kus on sarnast lahendust katsetatud ning see isegi töötab seal.

Asja uuritakse ning arendatakse Tallinna Tehnikaülikooli elektrotehnika instituudis professor Jaan Järviku valvsa pilgu all, vahendab kahvel.ee.

Kohale jõudes tabas aga kerge pettumus, TEDi videos näidatud lahendus küll töötab, aga see ei ole inimese tervisele turvaline. Labori tingimustes on ehitatud suur agregaat, mis asub toiteallikast ca 3 meetri kaugusel ning selle küljes on väiksed lambipirnid.

Kuigi professor väitis, et taskus olevat elektroonikat ei tohiks masin kuidagi mõjutada, soovitas ta kindluse mõttes jätta hinnalise vara kõrvaltuppa. Katset tehes oli näha kuidas väiksed lambipirnid süttisid ilma, et nendega oleks ükski juhe ühendatud.

Professori kinnitusel võib inimene tekitatud magnetväljas olla, kuid vaid väga põgusalt. Kui sinna peaks jääma pikemalt läheb seest soojaks ning pikemaks jäädes võib inimkeha lausa süttida.

Kas tulevikus on võimalik olmeelektroonikat laadida juhtmevabalt?

Järviku sõnul ei võeta seda kasutusele vaid tulevik peitub hoopis induktsioonlaadimises (näiteks kasutavad seda tehnoloogiat ka paljud uued pliidid). Juba praegugi kasutab Nokia Lumia 920 ning Samsungi Galaxy SIII antud lahendust.

Juhtmevaba elektri ning induktsioonlaadimise erinevus seisneb vahemaas. Kui juhtmevaba elektri puhul on vahemaa üsnagi suur, siis induktsioonlaadimine vajab füüsilist kontakti seadme ning laadimisaluse vahel.

Reaalsus on see, et lähitulevikus asetame oma süle- ning tahvelarvuti ja nutitelefonid kirjutuslauale kuhu on induktsioonlaadimiseks kõik vajalik juba sisse ehitatud.