Pilguta ja aeg peatub: aju teeb meile pilgutamisega tõsiselt tünga

 (7)
SILM
SilmFOTO: RAIGO PAJULA

Inimesed on umbes 10 protsenti oma päevast kinniste silmadega, aju aga ei taha seda kuidagi kinnitada ning tegeleb päevast päeva sellega, et meie eest kaotatud aega peita. See aga ei pruugi olla kõik.

Iga kord kui inimene pilgutab, läheb kaduma kümneid või sadasid millisekundeid. Teadusajakirjas Psychological Science avaldatud värske uuringu kohaselt tegeleb aju seetõttu iga päev meie ajataju peatamisega, et kaotatud aega tasa teha.

"Avastusega, et iga pilgutusega kaotame me aega, seome me omavahel nägemisvõime ja ajataju," ütles projektiga tegelenud Ayelet Landau Jerusalemma Heebrea Ülikoolist. Landau ja ta kolleegid viisid läbi 45 osalejaga katse - 22 osalejat võtsid osa visuaalsest ülesandest, 23 tegelesid aga auditoorse katsega.

Nägijate jaoks aeg peatub, kuuljatele mitte

Enne visuaalset katset näidati osalejatele valget ringi - kõigepealt lühikest aega (0,6 sekundit) ning seejärel pikemat aega (2,8 sekundit). Pärast seda näidati neile sama ringi väga erinevatel aegadel ning paluti katsealustel hinnata, kas näitamise aeg oli lähemal varem paika pandud lühikesele ajale või pikale ajale.

Seotud lood:

Auditoorses katses osalenud tegelesid sarnase katsega, kuid nemad kasutasid kujutiste asemel hoopis heli. Mõlema katse puhul kasutati katsealuste silmade ja pupillide jälgimiseks videomehhanismi.

Katsest lähtuski, et pilgutamine mõjutab tõsiselt meie ajataju - inimesed ei olnud võimelised valge ringi näitamisaega adekvaatselt hindama, kuna nad pilgutasid selle vaatamise hetkel ning hindasid seetõttu aega valesti.

Veelgi enam - inimeste pilgutuste pikkus oli otseses seoses sellega, kui palju nad aega valesti hindasid. Teadlaste sõnul viitabki see, et nägemisvõime on otseses seoses meie ajatajuga. Sellele viitab ka see, et helisignaalide pikkust hinnanud rühma puhul ei olnud pilgutamisel hindamisvõimele mingisugust mõju.

Täpsemad vastused tulevikus

Ajus toimuva täpsem selgitamine on aga tulevikuteema. "Üks võimalus on, et kui meil puudub ühest meelest pärinev informatsioon, siis täidab sellest tulenevaid infolünkasid mõni teine meel," ütles Landau. Samas ei ole tema sõnul välistatud ka see, et aju jaoks on mõned meeled olulisemad kui teised ning just need on hinnangute tegemisel peamiseks kaalukeeleks. "Näiteks inimese rääkimise vaatamisel oleneb subjektiivne aeg suuresti nägemismeelest ning selle kadumisel võib tekkida informatsioonikadu," selgitas Iisraeli teadlane.

Kõiki neid küsimusi plaanitakse täpsemalt lahata tulevaste teadustööde raames, kuid Landau praegune hinnang on, et meie subjektiivne ajataju oleneb suuresti sellest, millisele meelele me keskendume. Näiteks aknast välja vaadates hindame me aega selle põhjal, kuidas väljas mingid tegevused toimuvad (näiteks linnud lendavad), kedagi rääkimas kuulates lähtume aga meie arusaamast, kui kaua rääkimine aega võiks võtta.