Naatriumi ja suhkru ületarbimisega võitlemiseks arendavad toidukaupu töötlevad ettevõtted „fantoomlõhnu“, mis jätavad rammusa maitsemulje ka toitudest, milles üleliigseid kaloreid pole.

Viimastel kümnenditel on soola ja suhkru tarbimise määrad jõuliselt kasvanud; osaliselt on selles süüdi täisprodukt-toiduainete tööstus. Kui toidutootjad üritavad aga soola või suhkru sisaldust vähendada, lõpetab rahvas toodete ostmise. Lahendus oleks vabaneda soolast, kuid säilitada soola lõhn.

Ehkki maitsetaju neuroloogia on alles üsna uus teadusharu, usuvad teadlased, et maitseid ja lõhnu tuvastavad küll eri tüüpi retseptorid, kuid orbitofrontaalses ajukoores lõimitakse nende saadetud signaalid kokku ühtseks aistinguks.

Seega võib meil olla üsna keeruline lõhnalist ja maitse-informatsiooni söömise ajal teineteisest eristada. „Fantoomlõhnastatud“ toite süües täidab meie aju automaatselt lüngad ja muudab seda, kuidas toit meile kokkuvõttes maitseb.

Raske on öelda, kui paljud ettevõtted praegu toodetele selliseid aju tüssavaid lõhnu lisavad. Kuna lõhnu ei saa reeglina patenteerida, on vastavate retseptide enda teada hoidmine sageli ettevõtete ärihuvides.

Arvestades aga, kui sageli vastavat kontseptsiooni eriala-ajakirjades, toote-esitlustes ja strateegiadokumentides viimasel ajal kohata võib, paistab praktika aiva hoogu koguvat.