Peruust leiti mumifitseeritud tulnukas! Või lihtsalt moonutatud inimkolju?

 (59)
Moondunud kolju on peaaegu sama suur kui olendi rindkere. Foto RPPNoticias, Cesar Zapata
Moondunud kolju on peaaegu sama suur kui olendi rindkere. Foto RPPNoticias, Cesar Zapata

Peruust leitud mumifitseeritud pikergune kolju võib viimaks tõestada tulnukate olemasolu. Pentsiku kujuga pea, mis on peaaegu sama pikk kui selle juurde kuuluv 50 cm pikkune keha, hämmeldab antropolooge. Tegemist on ühega kahest Peruu lõunaprovintsi Quispicanchi linnast Andahuaylillasest leitud inimsäilmete komplektist.

Luustikud avastas Peruu kaguosas tegutseva muuseumi Privado Ritos Andidos töötaja Renato Davila Riquelme, kelle kinnitusel on kolju silmakoopad palju suuremad kui normaalsetel inimestel, vahendab The Daily Mail.

Kolju pinnas on pehme koht — avatud lõge —, mis on iseloomulik lastele esimesel eluaastal. Samas kuuluvad luustiku juurde kaks suurt purihammast, mis lõikuvad palju vanemas eas.

Davila Riquelme ütles, et kolm Hispaania ja Venemaa antropoloogi, kes saabusid möödunud nädalal muuseumisse leide uurima, jõudsid ühisele järeldusele, et tegemist pole inimolendiga ja tarvis on läbi viia põhjalikumaid uuringuid.

Ta lisas: „Ehkki hinnang oli pealiskaudne, on ilmne, et luustikule iseloomulikud jooned ei kattu ühegi tuntud etnilise rühma omadega maailmas.“

Vasemasse silmakoopasse jäänud silmamuna-jäänused aitavad välja selgitada kolju omaniku geneetilist DNA-koodi — ning lõpetada vaidlused küsimuses, kas tegu on inimesega või mitte.

Teine muumia on ebatäielik ja ainult 30 sentimeetrit pikk. Looteasendis muumial, kes paistab olevat mähitud platsentakihti, puudub nägu.

Inimsäilmed meenutavad rabaval moel kolmnurkset kristallkoljut 2008. aasta Indiana Jonesi teemalisest kinomenukist „Kingdom of the Crystal Skull“. Filmis kujutatud kolju oli ebamaist päritolu ning sellel olid üleinimlikud võimed.

Tegelik tõde võib peituda lihtsas riideribas…

Alternatiivne selgitus pentsikule avastusele on, et leitud kolju deformeeriti hõimuriituse käigus kunstlikult.

Rühmakuuluvust või ühiskondlikku staatust väljendav koljude pikendamise tava on vähemalt 9000 aastat vana.

Mitmete maailma hõimukultuuride (nt maiade, Põhja-Ameerika pärismaalaste ja Austraalia aborigeenide) hulgas viljeldud tavandilised koljumoonutused võib jagada kolme rühma: lamedad, ümmargused ja koonusekujulised.

Soovitud kuju saamiseks mähiti pea kõvasti riidega kinni. Kolju lamendamiseks kasutati kaht puutükki.

Reeglina viidi protseduur läbi väikelastel, kelle koljud on kõige kergemini vormitavad.

Lapse pea seoti riidega kinni umbes kuu aega pärast sündi ja jäeti surve alla umbes kuueks kuuks.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Kasutad reklaamiblokeerijat.

Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.

Kogupakett
1€ / kuus*
Sisaldab 11 Eesti tippväljaande tasulist sisu, vähem bännerreklaame, saad jagada kuni 4 kasutajaga.
* Esimene kuu 1 €, edasi 9,99 €
Reklaamivaba pakett
2,99€ / kuus
Saad lugeda tasuta sisu ilma bännerreklaamideta. Ei sisalda tasulise sisu lugemisõigust.
 
Lisan erandi. Vaata AdBlock juhist siit
ja AdBlock Plus juhist siit.
Mõistame, et käid meie juures uudiseid lugemas, mitte reklaame vaatamas. Reklaamidest sõltub meie sissetulek ja see võimaldab meil pakkuda sulle soodsalt head ajakirjandust.