Personaalmeditsiinist saab Eesti majanduse üks võtmevaldkond


Geenivaramu
GeenivaramuFoto: Jassu Hertsmann

Tallinna Teaduspark Tehnopol korraldas 9. septembril koostöös Eesti Arengufondiga rahvusvahelise seminari, mis keskendus personaalmeditsiini ärisuunale. Seminaril esinenud ekspertide arvates võiks personaalmeditsiinist kujuneda üks Eesti majanduse võtmevaldkondi.

Seminaril otsiti valdkonna praktilisi lahendusi, mis on kiiresti teostatavad ning annaksid lisaväärtust patsiendi ja arsti vahelises suhtluses. Erinevate riikide kogemusi võrreldes käsitleti seminaril ka personaalmeditsiini strateegiliste valikute tegemise tausta. Eesti hetkeolukorda kaardistades näidati ka esmaseid võimalusi personaalmeditsiini edendamiseks ja kvaliteetsema meditsiiniteenuse pakkumiseks tänaste IT-lahendustega sidudes.

Seminari strateegilist poolt vedas Eesti Arengufond, esitades Eesti nägemuse personaalmeditsiinist. Personaalmeditsiini võimalikke rakendusi tutvustasid Olli Kallioniemi, Josef Scheiber, Andrus Loog, Andres Metspalu. Lisaks osalesid seminaril nii perearstid, haiglate ja kliinikute esindajad kui ka antud valdkonna ettevõtete ja avaliku sektori esindajad Eestist ja välisriikidest.

Eesti Geenivaramu tegevusest loe siit (kliki), või kuula Andres Metspalu ülevaadet:

Seotud lood:

Olli Kallioniemi Soome Molekulaarmeditsiini Instituudist rõhutas, et suurim viga, mida personaalmeditsiini edendamisel teha saab, on sellest mööda vaadata. „Mitte midagi tegemine olekski suurim viga, sest varsti on personaalmeditsiin ühel või teisel moel igapäevameditsiini väga oluline osa. Kõik riigid panustavad valdkonda miljardeid. Praegu on Eestil e-riigi, tipptasemel meditsiinisüsteemi ning maailmaklassist biopanga võimekuse näol mitmeaastane edumaa uute kasulike rakenduste otsimiseks,“ lisas Kallioniemi.

Eesti Arengufondi tervisetehnoloogiate valdkonna juhi Kaja Kuivjõgi hinnangul on Eesti võimalus kombineerida personaalse tervisekonto ja virtuaalsete kliinikute lahendused juba eksisteerivate soodsate e-tervise süsteemi eeldustega – nagu digilugu ja ID-kaart. „Kindlasti ei saa me hoida pead liiva all ja loota, et raha tekib tervishoidu juurde ilma, et inimeste vastutus oma tervise eest suureneks. Riik peab looma eeldused, et panustajaid ja võimalusi juurde tuua – tuleb avada e-tervise teenuste turg uutele ettevõtetele ja inimestele endile ning mõelda motivatsioonipaketi peale, mis suunaks inimesi endid oma tervisesse panustama,“ kommenteeris Kuivjõgi.

Kohtumisel saadi olulist sisendinformatsiooni Eesti Arengufondi ja erialaliitude koostatava Eesti personaalmeditsiini strateegia jaoks. Strateegia annab ülevaate sellest, millised peaksid olema Eesti meditsiinivaldkonna fookusalad lähiaastatel.