Perseiidide tähesadu paneb öötaeva sädelema
Perseiidide meteoorisajuks nimetatav valgusmäng algab igal aastal juuli lõpus, muutub aegamööda intensiivsemaks ja tipneb paar nädalat hiljem, vahendab AFP.
Selge ilmaga peaks tumedas öötaevas näha olema kümneid meteoore tunnis, kinnitab NASA meteoroidide keskkonnaameti teadur Bill Cooke.
Tähevihma tipphetke nautimiseks, mis peaks saabuma 12. augusti õhtul kell 18 Greenwichi aja järgi (Eesti aja järgi kell 21), on USA ajakirja Sky and Telescope väitel parim piirkond Ida-Aasia.
Ilmaennustuse järgi Eestis soodsaid vaatlustingimusi paraku oodata ei ole.
Meteoorid on aktiivsed mitme päeva vältel enne ja pärast tänast, ehkki kahaneva kuusirbi peegeldatud valgus võib vaadet mõnevõrra varjata.
Perseiidide tähesadu ilmneb, kui Maa satub Swift-Tuttle'i komeedi poolt selle 130-aastasel orbiidil ümber Päikese maha jäetud tolmu ja kübemete sabasse.
Komeediprahi tükid tabavad atmosfääri ülakihte kiirusega umbes 60 kilomeetrit sekundis, süttivad ja tekitavad taevasse hõõguvvalgeid triipe. Suuremad kamakad võivad välja näha nagu tulekerad.
Meteoorisadude intensiivsus on aastast aastasse kõikuv, sõltudes prahi hulgast.
1990. aastate algupoolel toimus mitu võimsat Perseiidide sadu, mille käigus ühes tunnis võis silmata sadu meteoorisähvatusi.
Meteoorid on nime saanud tähtkuju järgi, kust need tulevat paistavad - antud juhul Perseuse, Kassiopeiast ida ja Sõnnist põhja poole jääva põhjapoolkera tähtkuju järgi.
