„Tunnistan, et ma olin väga üllatunud nende kahe küsimuse üle, mis ma eile kuulsin, ja segadus on tekkinud taas. Kui vahepeal tundus, et hakkas terminoloogias tekkima loogika - et me räägime rahvahääletusest, mis on eraldu juriidiline termin, ja mitte rahvaküsitlusest, siis eile läksid need kõik jälle segamini," rääkis Urmas Viilma täna õhtul Vikerraadio saates Owe Peterselli show.

Viilma sõnul on ta siiski päris kindel, et need on esimesed variandid, ja kui kõik öelnud, et nad õiguskantsleriga peavad nõu, siis...

„Võimalik, et tegemist on tähelepanu kõrvalejuhtimisega," ütles peapiiskop, olles enne märkinud, et „praegu ei ole üldse võimalik aru saada, mis siis toimuma hakkab".

EKRE pakkus eile välja kaks rahvahääletusele välja kaks küsimuse varianti: "Kas Eesti Vabariik tunnustab abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna?" või "Kas Eesti Vabariigis kehtib abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna?".

Mõlemad variandid on saanud üleüldise terava kriitika osaliseks.

Kristliku kiriku poolelt võttis sel nädalal homoabielude teemal sõna ka katolikukiriku paavst Franciscus, kes sõnas, et homoseksuaalsed inimesed peaksid olema kaitstud tsiviilliidu seadusega.

“Homoseksuaalsetel inimestel on õigus olla osa perekonnast. Nag on jumala lapsed ja seega on neil õigus perele,” ütles paavst dokumentaalis “Francesco”. Paavst lisas, et kedagi ei tohi tema sättumuse tõttu õnnetuks teha. “Peame looma tsiviilliidu seadused. Sedasi on nad [homoseksuaalsed inimesed] seadusega kaitstud,” teatas ta.


Jumal ei arene, inimene areneb.

Vikerraadio tänases saates tuli juttu ka sellest, kuidas inimkond on eri aegadel jumalasse suhtunud.

„Jumala vaim, kes meid inspireerib läbi piibli, kõnetab meid täna võib olla teisiti kui siis, kui kehtis orjanduslik kord. Me millegipärast arvame, et jumal areneb - jumal ei arene, inimene areneb ja tema arusaamine jumalasõnast ja ilmutusest muutub lähtuvalt ajast ja ka kontekstist," rääkis peapiiskop.

„Me näeme ju ka suhtumisest teadusesse või teadusavastustesse, kuidas kirikus on toimunud teatud põhimõtete ümberhindamine, aga see on olnud selline reflektsiooni ja arutelu küsimus. Nii kaua, kuni see toimub avatud pühakirja juures ja seda tehakse jumala sõna kaudu, nii kaua oleme me turvalises tsoonis," jätkas Viilma. „Aga kui küsimus on lihtsalt õiguses või sotsiaalses õigluses, siis on see pigem lihtsalt humanistlik lähenemine, aga mitte kristlik või teoloogiline lähenemine.„

Kogu aeg hukas

Samas arvas Viilma, et maailma on olnud kogu aeg ühesugune ja inimene ka sealjuures.

„Kogu aeg hukas - see juba on kord see inimkonna patusus. Me oleme kogu aeg olnud hukas, ainult et erinevates režiimides või ühiskonnakordades on ta ühtpidi või teistpidi reguleeritud olnud. Vahel ka kontrollitud nii, et see on olnud, et see on muutunud türanniaks või vägivallaks. Ma arvan, et inimene vajab kogu aeg meeleparandust. Kogu aeg meeleparandust - mina ka ja igaüks meist," rääkis ta.