Parfüümiloojad ei vaja lõhnade kinnistamiseks enam kašelotiokset
Mereimetajate väljaoksendatud "hall merevaik" (ing.k ambergris) ehk ambra reageerib soolase mereveega ja kandub viimaks kivitaoliste kamakatena mererandadesse - nagu pildil näha, vahendab Dawn.com.
Herman Melville'i kuulsas romaanis "Moby Dick" mainimist leidnud aine on legendaarne, teenides tänapäevalgi väikseid varandusi inimestele, kes selle tükke Atlandi ja Vaikse ookeani ning Kariibi mere rannikult leiavad.
Teadlased on juba ammu otsinud tööstuslikke alternatiive hallile merevaigule, kuna see on haruldane ja kallis (kilo tardunud vaalaokset maksab 10 000 dollarit) ning, nagu osutab British Columbia ülikooli professor Joerg Bohlmann, võib mahitada vaalade küttimist.
Bohlmanni kinnitusel võib lõhnaainete koostises sama ülesannet täita kemikaal nimetusega cis-abienool, mida leidub salveis ja okaspuudes. Seni on selle eraldamine taimedest osutunud aga keeruliseks.
"Me leidsime palsamnulust, mis on vastavate looduslike ühendite tootmisel keskmisest märksa tõhusam, geeni, mis võib antud biosaaduse tootmise teha palju odavamaks ja jätkusuutlikumaks," sedastas Bohlmann pressiteates.
Bohlmanni ja kolleeg Philipp Zerbe läbi viidud geeniuuringu tulemused ilmusid möödunud neljapäeval ajakirjas Journal of Biological Chemistry. Bohlmann selgitas, et geeni võib viia pärmiseende ja seda cis-abienooli tootmise eesmärgil massiliselt kasvatada.
Bohlmann oletab, et tarbijad hakkavad taimset saadust eelistama hallile merevaigule. "Kui küsida inimestelt, kas nad eelistavad nahale määrida kašeloti okset või lõhnava okaspuu vaiku, ei pruugi paljud eelistada esimest pakkumist."
British Columbia ülikool kavatseb toote kommertsrakenduse väljatöötamiseks anda litsentsi mõnele biotehnoloogiafirmale.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!