Pärdikud mõistavad raha väärtust

Kaputsiinahvid oskavad hinnata rahamärkide, näiteks pokkerižetoonide väärtust.

Kaputsiinahvid oskavad žetoonide eest “osta“ oma lemmiktoitu ning otsustada, kas vahetada neid ühe tüki maitsva roa või mitme tüki vähem isuäratava toidu vastu, kirjutab Nature.

Itaalia riikliku teadusnõukogu CNR liikme Elsa Addessi Roomas teostatud katse näitas, kuidas kaputsiinahvid mõistavad sarnaselt meile muidu kasutute esemete märgilist väärtust.

Pärdikud haaravad “raha” kontseptsiooni hoolimata tõigast, et nende sugupuu harunes inimeste omast umbes 35 miljoni aasta eest. “Üsna hämmastav on leida selline võime pärdikuliigi juures, mis on inimestest [evolutsiooniliselt] nii kaugel,” ütleb Addessi.

Eelmised uurimused on keskendunud suurte ahvide nagu šimpansid sarnastele oskustele. Käesolev töö on esimene, mis hindab märgilist arutlemist liigi juures, mille sugulus meie endiga on nii kauge.

Pokkerikool

Addessi koos kolleegidega treenis kaputsiinahvid seostama väärtusetuid erikujulisi ja eri mõõdus žetoone konkreetsete toitudega. Näiteks võidi pokkerižetooni kasutada kuivatatud aprikoosi ja messingkonksu Parma juustu tähistamiseks

Seejärel lasti pärdikuil valida kahe kandiku vahel, millest kummalgi oli tükk või tükid üht kolmest toiduainest tähistusega A, B või C. Toiduained valiti vastavalt konkreetsete ahvide maitse-eelistustele, nii et A oli meeldivam kui B, mis oli meeldivam C-st.

Tõelise toiduga tehtud katses valisid pärdikud kahe tüki B asemel ühe tüki A-d ning kahe tüki C asemel ühe tüki B-d. Efekt laienes kaugemalegi: loomad valisid näiteks ühe tüki A-d nelja tüki vähem ahvatleva C asemel.

Seejärel korrati sama katset tingimustes, kus kandikutel olid eri toiduaineid tähistavad žetoonid. Pärdikud reageerisid samamoodi, eelistades näiteks üht toidu A žetooni (vahetatav ühe tüki A-toidu vastu) kahele B-žetoonile (vaata videot).

See näitab, et mõlema ülesande juures rakendatakse sama arutluskäiku, väidab tulemusi žurnaalis PLos ONE tutvustanud Addessi.

Suured kröösused

Ometi käitusid pärdikud päris toidu ja žetoonide puhul erinevalt. See ilmnes, kui loomad pidid valima suure hulga vähem maitsva toidu ja ühe tüki lemmiktoidu vahel. Kummaski katses saabus hetk, mil ühe tüki A või A-žetooni asemel valiti mitu B-d või B-žetooni.

Päris toidu puhul algas see piir umbes kolmest tükist B-st. Žetoonikatses tuli aga pärdikule pakkuda palju rohkem ebameeldivamat toitu, enne kui katsealune vahetusega nõustus.

Addessi tunnistab, et pole selge, miks see nii on. “Nad oskavad arvet pidada nii žetoonide kui päris toidu üle, ent žetoonidega arvutamine on neile siiski keerulisem,” ütleb ta. Selline käitumine sarnaneb väikelapse käitumisele.

Teine seletus on, et žetoonid on abstraktne kontseptsioon. Pärdikud on vähem osavad võrdlema kaht abstraktset toidukomplekti — samamoodi, nagu paljud inimesed kulutavad kergemini krediitkaardil olevaid summasid kui taskus kõlisevat sularaha.

Tõlkinud Mart Kalvet.