Papagoi, vampiirnahkhiire ja okassea ristand? Ei, koerasuurune dinosaurus

 (12)
Papagoi, vampiirnahkhiire ja okassea ristand? Ei, koerasuurune dinosaurus
Pegomastax africanus („Aafrika jämelõug“) Reuters/Scanpix

Äsjaavastatud dinosaurus meenutas pentsikut kombinatsiooni papagoist, vampiirnahkhiirest ja okasseast. Ligikaudu 60 sentimeetri pikkune, vähem kui seitsme kilo raskune Pegomastax africanus („Aafrika jämelõug“) elas Lõuna-Aafrikas umbes 200 miljonit aastat tagasi.

Ehkki papagoinoka-sarnase nokaga saurus toitus taimedest, ei puudunud tal ka paar teravaid kihvu. Teadlased arvavad, et loom võis muljetavaldavaid silmahambaid rakendada enesekaitseks ja võitluseks konkurentidest sookaaslastega, vahendab The Independent.

Sisaliku keha oli aga kaetud teravate okaste või harjastega. Chicago ülikooli professor Paul Sereno hinnangul võis olend näha välja nagu väle kahejalgne okassiga. Ainus antud liigi esindaja kivistis kaevati algselt välja punasest liivakivist 1960. aastatel ning „avastati“ alles hiljem Harvardi ülikooli fossiilikollektsioonist. Sisaliku anatoomiat ja elustiili kirjeldav uurimus ilmus möödunud nädalal ajakirjas ZooKeys.

Teadlaste osutusel võib dinosauruse kolju papagoilik kuju olla puuviljade nokkimist hõlbustava evolutsioonilise kohanemise tulemus. „Väga haruldane on, et taimtoidulisel loomal nagu Pegomastax on teravate servadega silmahambad,“ märkis dinosauruse uurimisega tegelenud töörühma juht prof Sereno.

Seotud lood:

Koos Hiina Rahvavabariigist avastatud okkalise dinosauruse Tianyulong’iga kuulub Pegomastax heterodontosauruste (st mitmesuguste hammastega ürgsisalike) sugukonda. Sama sugukonna eri harudest arenesid hiljem tuntud rohusööjad sarvilised ja/või pantserdatud saurused nagu tritseeratops ja stegosaurus.

Ehkki avalikkusele on kõige ürgsemad rohusööjasaurused peaaegu tundmatud, kujutasid Pegomastax ja tema sugulased prof Serano osutusel endast oma aja kõige arenenumaid rohusööjaid.