Inimeste eluiga pikenes ja nende ajumaht suurenes, kui vanaemad hakkasid lapselaste eest hoolitsema, millalgi kaks miljonit aastat tagasi, väidab uurimus.
Daily Telegraph vahendab väljaandes Proceedings of the Royal Society B ilmunud artiklit, kus ahvide uurimisega jõuti inimkonda puudutava järelduseni.
Emased šimpansid elavad harva üle 30 aasta vanaks, ja noorelt suremine on olnud minevikus ka inimkonna probleemiks. Kuid arvutisimulatsioon väidab, et kui ahvide perekonnas oleks vanaemad, kes pisikeste järeltulijate eest hoolitseks, võiks ahvide eluiga 24 000 kuni 60 000 aasta jooksul jõuda lausa inimese eluea tasemele.
Uurimus väidab, et just vanaemade olemasolu osutus evolutsiooniliseks eeliseks, kuna nad hakkasid lapselaste eest hoolitsema ja emade elu muutus selle võrra kergemaks. Ka inimeste ajumahu suurenemisele võis see lisatõuke anda.
Matemaatiline simulatsioon aitas Utah ülikooli teadlastel jõuda järeldusele, et kui šimpansitel oleks vanaemad, võiks ka sealsete emaste eluiga kerkida 49 aastani. Ja mida vanemaks nad elavad, seda loomulikum on ka see, et nad võivad ise lapselaste kasvatamisele asuda.
Vangistuses on teada ka šimpanseid, kes elanud 60. eluaastani välja. Inimeste keskmine eluiga aga on ligemale 32 aastat Svaasimaal ja ligemale 83 aastat Jaapanis.
