“Hiidpanda genoomi järjestamisega oleme pannud paika geneetilise ja bioloogilise aluse, mis võimaldab saada sügavamaid teadmisi sellest kummalisest loo­maliigist,” usub Wang Jun Pekingi geneetikainstituudist. Ta kuulub asjaga tegelevasse rahvusvahelisse meeskonda, vahendab eesti Päevalehe võrguversioon.

Juba nüüdseks on selge, et pandad on geneetiliselt mõnevõrra lähedased koertele ja isegi inimestele, kuid väga erinevad hiirtest. Koera ja panda genoom on sarnane 80 protsendi ulatuses, inimesega võrreldes on vastav protsent 68.

Teadlased loodavad genoomi põhjal saada aimu ka sellest, miks pandad söövad bambust, kuigi nende seedeorganid paistavad olevat sobilikumad lihatoidule. Niisamuti võib selguda, miks neil on silme ümber mustad laigud ja miks täiskasvanud pandad on päris suured, samas kui nende pojad kaaluvad vaid ligikaudu ühe protsendi ema kaalust, kirjutas ajaleht Times. Eriti aga loodetakse teada saada, miks pandadel on nii vähe järeltulijaid.

Looduses elab veel ligi 1600 pandat, vangistuses kasvatatakse Hiinas 239 pandat.