Panamast leiti krokodillilaadse kaameli kivistis
Sellised kaamelid elasid 20 miljonit aastat tagasi; praegu peetakse neid ühtedeks vanematest teadaolevatest loomadest Panamas, vahendab Discovery News.
"Tõenäoliselt oli tegu loomadega, kes toitusid iidsetes troopikametsades lehtedest ja võrsetest. Seda oskame öelda sellepärast, et nende pead olid väga lühikesed," sedastas Florida ülikooli geoloogiadoktorand ja töö juhtiv autor Aldo Rincon pressiteates.
Rincon ja tema uurimisrühm teevad koostööd Panama kanalit haldava ametkonna ja Smithsoniani troopikauuringute instituudi teadlastega, kasutamaks maksimaalselt ära 2009. aastal alanud viie aasta pikkust akent, mille vältel viiakse läbi kanali laiendustöid.
Uute fossiilsete kaameliliikide Aguascalietia panamaensis ja Aguascalientia minuta leidmine annab märku sellest, et imetajate leviala ulatus Kesk-Ameerika ürgtroopikas seniarvatust kaugemale lõunasse.
Troopikas on väljakaevamisi keeruline läbi viia, kuna vohav taimestik takistab juurdepääsu. See pole tingimata halb arvestades, et neis liigirikastes piirkondades leiduvad mõned Maa kõige olulisematest ökosüsteemidest, nende hulgas vihmametsad, mis reguleerivad kliimasüsteeme ja kujutavad endast asendamatut toidu- ja ravimiallikat.
"Oleme avastamas kunagi Kesk-Ameerikas elanud loomaliikide võrratut mitmekesisust, millest meil varem polnud aimugi," rääkis töö kaasautor, Florida ülikooli juures tegutseva Florida muuseumi selgroogsete paleontoloogia osakonna kuraator ning USA riikliku teaduste edendamise sihtasutuse NSF rahastatava projekti juhtiv kaasuurija Bruce MacFadden. "Too sugukond tekkis umbes 30 miljoni aasta eest ja selle esindajaid on leitud Põhja-Ameerikas, kuid enne antud avastust olid nad Mehhikost lõuna pool tundmatud."
Las Cascadase kivimimoodustisest leitud kaks uut fossiilset kaameliliiki kuuluvad kaamellaste sugukonna evolutsioonilisse harusse, mis omal ajal irdus tänapäeval elavate kaamelite harust.
Kaamelid koos veiste, kitsede, lammaste, hirvede, pühvlite ja sigadega kuuluvad sõraliste seltsi. Kõiki muid Panamast avastatud, varajasest miotseenist pärinevaid fossiilseid imetajaliike on juba varem leitud Põhja-Ameerikast.
Ehkki uurijad on kindlad, et ürgkaamelid olid taimetoidulised ning näsisid metsades lehti ja võrseid, analüüsivad nad ometi veel leitud seemneid ja õietolmu, mõistmaks paremini iidset troopikakeskkonda.
"Üldiselt peetakse kaameleid Vana Maailma loomadeks, kuid nende muistne leviala erines praegusest suurel määral," rääkis MacFadden. "Laamade esivanemad pärinesid Põhja-Ameerikas, levides Lõuna-Ameerikasse alles siis, kui neli-viis miljonit aastat tagasi tekkis mandrite vahele maismaasild, ning arenedes seal laamaks, alpakaks, guanakoks ja vikunjaks."
Uurimus ilmus ajakirja Journal of Vertebrate Paleontology viimatises numbris.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!