Canberras asuva Austraalia rahvusliku ülikooli teadlane Sean Doody ja tema kolleegid uurisid suure hulga kirjanduse põhjal roomajate munemiskäitumist. Selgus, et ühispesade kasutamist on kirjeldatud 345 roomajaliigil — ehk neli korda rohkematel liikidel kui varem arvati, vahendab Novaator LiveScience’u uudist.

Kuigi tegemist on suhteliselt väikese osaga kõigist roomajaliikidest, tuleb arvesse võtta, et paljude liikide munemiskäitumist pole veel uuritud. Näiteks kasutavad ühispesasid mõnes Austraalia sisalikusugukonnas teadaolevalt üheksa protsenti liikidest, kuid samal ajal 73 protsenti liikidest, kelle käitumist on uuritud.

Miks emased roomajad üksteise pessa munevad, pole kuigi põhjalikult uuritud. Ilmselt aitab see aega kokku hoida pesapaiga otsimise või uru kaevamise arvelt. Suuremas kurnas on ka iga poja individuaalne oht langeda kiskjate saagiks väiksem. Samas tekitab suur pesakond konkurentsi ning võimaldab haigustel levida.

Uurimistulemustest kirjutatakse põhjalikumalt ajakirjas Quarterly Review of Biology.