Paljud jäävad uimaisteid pruukima ka 30ndatesse jõudes

Paljude inimeste jaoks jääb uimastite pruukimine normaalseks osaks elust ka kolmekümnendate eluaastate künnisel, pärast kodu rajamist ja pere loomist, selgub värskest uurimusest. Teadustöö raames leiti tõendeid selle kohta, et paljud hilistes 20. eluaastates inimesed leiavad tööl käimise, kodulaenude tagasimaksmise ja laste kasvatamise kõrvalt aega ka uimastite nagu amfetamiinide ja kanepi pruukimiseks.

Oma uimastipruukimisharjumust käsitlevad nad lõõgastusviisina — sarnaselt sellele, kuidas nende vanemate põlvkond suhtub alkoholi, vahendab Kanepitemp The Daily Telegraphi uudist.

Manchesteri ülikooli pikaajalisest uurimusest selgus, et ehkki pärast teismeliseiga, kahekümnendate eluaastate hakul kahaneb uimastite pruukimise määr, jäävad keelatud ained ometi paljude jaoks vastuvõetavaks tarbekaubaks.

Uurimuse raames seirati Suur-Manchesteri ja Merseyside’i riiklike koolide 700 õpilast — nii poisse kui tüdrukuid — alates 1991. aastast, mil lapsed olid 14-aastased.

18. eluaastaks oli rohkem kui 90 protsendile neist uimasteid pakutud, rohkem kui pooled olid neid tarvitanud möödunud aasta ja rohkem kui kolmandik viimase kuu aja vältel.

Seejärel jälgiti 200-pealist valimit algsest 700st nende 27. eluaastani ja leiti, et märkimisväärse osa jaoks jäid uimastid osaks elust. Rohkem kui kolmandik 27-aastastest uurimisalustest oli uimasteid pruukinud viimase aasta jooksul; üks katsealune viiest viimase kuu aja sees.

Kõige populaarsemaks illegaalseks uimastiks oli kanep, millele järgnesid kokaiin ja ecstasy (MDMA), sedastas aruanne pealkirjaga Illegal Leisure Revisited (tõlkes umbes “Vaba aja veetmise seadusevastaste viiside korduvanalüüs”).

Aruande kohaselt iseloomustas noorte uimastipruukimist “tõsiasjalikkus” (ingl matter-of-factness), mis kandus edasi ka nende täiskasvanuikka.

Manchesteri ülikooli juura vanemlektor Judith Aldridge rääkis ajalehele The Times: “Vastupidiselt levinud arvamusele paistab, et mitte kõik keelatud uimastite meelelahutuslikud tarbijad ei kasva teismeliseea uimastite pruukimise ja nendega eksperimenteerimise kombest välja.

Kontrollimatust narkobakhanaalist on aga asi kaugel; suurem osa keelatud uimasteid tarvitavatest täiskasvanutest paistab olevat üsnagi sarnane neile, kes õhtuti ja nädalavahetustel otsivad lõdvestust ja lusti alkoholipruukimisest.

Need täiskasvanud ei eemaldu ühiskonna peavoolust. Kui uimastipruukimine välja arvata, sobituvad nende elud kenasti normaalseks peetavate väärtuste süsteemi. Hoolimata sellest, mida meie sellest arvame, aktsepteerivad nad uimastipruukimist suhteliselt tavalise, normaalse tegevusena, pidamata seda laiduväärseks.”