35 aastat tagasi kaugemate planeetide uurimiseks välja lastud sond asub nüüd Maast 18 miljardi kilomeetri kaugusel. Raadiosignaalil kulub sellelt kauguselt valguse kiirusel Maale jõudmiseks 17 tundi. Valguse kiirus on umbes 300 000 kilomeetrit sekundis, vahendab Reuters.

Voyager 1-st saab esimene inimese valmistatud objekt, mis päikesesüsteemist lahkub.

Teadlased usuvad, et Voyager 1 asub piirkonnas, kus Päikese magnetvälja jõujooned puutuvad kokku tähtedevahelise ruumi magnetvälja jõujoontega. See fenomen paneb kaugetest supernoovaplahvatustest ja teistest kosmilistest sündmustest pärit suure energialaenguga osakesed päikesesüsteemi sisenema, samas kui väiksema energialaenguga Päikeselt pärit osakesed väljuvad.

„See on nagu maantee, mis laseb osakesi sisse ja välja,“ ütles Voyageri juhtiv teadlane Ed Stone San Franciscos Ameerika geofüüsika liidu konverentsil.

Teadlased ei tea, kui kaua kulub sondil aega niinimetatud „magnetilise maantee“ ületamiseks, kuid nad usuvad, et see on Päikese mõju all oleva ruumiosa ja tähtedevahelise ruumi keerulise piiri viimane kiht.

„Meie parim pakkumine on, et see juhtub tõenäoliselt vaid mõne kuu kuni paari aasta pärast,“ ütles Stone.

Voyager 1 jõudis päikesesüsteemi kaugetele aladele 2004. aastal ning jõudis piirkonda, kus Päikeselt saabuv osakeste voog – niinimetatud päikesetuul – aeglustub ja muutub turbulentseks.

Voyager 1 teekonna see osa kestis 5,5 aastat. Seejärel päikesetuul kadus ja magnetväli tugevnes.

Laetud osakesi mõõtva instrumendi järgi sisenes Voyager magnetilisele maanteele 2012. aasta 28. juulil. Regioonis toimus vool umbes kuu jooksul ja see stabiliseerus 25. augustil.

Iga kord, kui Voyager 1 taas maanteele sisenes, tugevnes magnetväli, kuid selle suund jäi muutumatuks. Teadlased usuvad, et magnetvälja jõujoonte suund muutub, kui sond jõuab lõpuks tähtedevahelisse ruumi.

Teised viited sellele, et Voyager 1 on jõudnud tähtedevahelisse ruumi, võivad olla madala energiaga kosmiline kiirgus ja Päikeselt pärit osakeste arvu järsk vähenemine.

Voyager 1 ja sõsarsond Voyager 2 lasti välja 16-päevase vahega 1977. aastal, et lennata esimest korda mööda Jupiterist, Saturnist, Uraanist ja Neptuunist.

Voyager 2, mille teekond on olnud Voyager 1 omast erinev, on kogenud samasuguseid, kuigi järkjärgulisemaid muutusi keskkonnas. Teadlased ei usu, et Voyager 2, mis asub Maast umbes 14,5 miljardi kilomeetri kaugusel, oleks juba magnetilisele maanteele jõudnud.