Täna pole enam mingeid tehnilisi barjääre, mis takistaks päikeseenergia toodangu Euroopa elektrivõrku liitmist, kinnitab Euroopa Päikeseenergiatööstuse assotsiatsioon (EPIA) oma uusimas raportis. Sellest teatab portaal EurActiv.

Aastaks 2030 peaks päikesepaneelid andma juba 15 protsenti Euroopa elektritoodangust ja juhul kui maailmajagu peaks suutma ennast tõsisemalt kokku võtta, ehk paradigmimuutuse läbi tegema, võiks see osakaal olla lausa 25 protsenti.

Samas pidi see tööstuharu siiski tunnistama, et ta on täielikult sõltuv subsiidiumitest, ehk 60 miljardi euro pealemaksmisest aastas. Ja päikeseenergia konkurentsivõimet kahjustab ka see, et erinevate riikide võime sellele peale maksta erineb suuresti.

Mitmed päikeseenergia tootjad on ka pankrotti läinud, kuna nende tootmisvõime ületab tarbimist, kuna hinnad on langenud või kuna valitsused on toetused maha võtnud.

Lisaks on häirivat mõju avaldanud seegi, et levivad arvamused, nagu päikeseenergiat peaks tootma ainult Lõuna-Euroopas ja tuuleenergiat vaid Põhja-Euroopas. EPIA tahab siiski toetada tootmist lähemal tarbijatele. 

Päikeseenergia maksumus on muutunud järjest odavamaks, viimase seisuga 2.31 eurot vati kohta. EPIA andmetel võiks hind 2022. aastal olla juba 1.60 eurot. Küsimus on ainult selles kuidas pääseda üle pimedamatest perioodidest ja kuidas üleliigset elektrit paremini ära kasutada.