Päike pommitab: neljas X-klassi päikeseloide kolme päeva jooksul

 (19)
Päike pommitab: neljas X-klassi päikeseloide kolme päeva jooksul
Tänavused tugevaimad päikeseloited: Foto: SDONASA

Päikeseloited, ehk kuuma aine väljapaiskumised Päikesest päikeselaikude kaudu mõjutavad otseselt nii elektroonikat kui ka inimeste tervist Maa peal.

Enne seda möödus ligemale aasta, kus X-klassi, ehk siis tugevaima kategooria päikeseloiteid ei nähtudki. Nüüd on aga nähtud juba neli ühe nädalaga. Aktiivne on praegu päikeselaik AR1748, ja kuigi ta jääb Maalt vaadates üha enam Päikese tagaküljele, mõjutab ta Maad ilmselt mitu päeva.

Üleeilne pilt Päikesest NASA

NASA päikesedünaamika observatoorium (SDO) tuvastas äärmusliku ultravioletse sähvatuse. NASA kogub veel rohkem andmeid, et oleks võimalik rohkem analüüsida. Esimesed kolm tänavust tugevaimat päikeseloidet olid üleeile/eile järjest suurusjärguga X 1,7, X 2,8 ja X 3,2. Tänane neljas loide oli suurusjärguga X 1,0, vahendab Spaceweather.com.

Seotud lood:

Võrdluseks tunamullu mõõdeti ka ühe suurusjärguks X 6,9. Rekordite kirjas on aga esikohal 2003. aasta päikeseloide suurusjärguga enam kui X28. See lõi kõik mõõteseaded rivist välja.

Ajaloo võimsaimat päikeseloidet, 1859. aasta nn Carringtoni sündmust, pole võimalik tagantjärgi mõõta. Siis lõik päikeseloide taeva helendama Kuubast Hawaiini välja, nii, et inimesed arvasid hommiku olevat saabunud juba kell üks öösel. Telegraaf lakkas toimimast kogu Euroopas.

Päikeseaktiivsuse järsud muutused võivad tänapäeval lüüa rivist välja nii satelliite orbiidil kui ka raadiosidet või elektrivõrke Maa peal ja kiirgustormidena mõjuda kahjulikult ka inimeste tervisele.

NASA võime päikeseaktiivsust jälgida on viimastel aastatel uute aparaatidega järjest paranenud, samas pole eriti võimalusi Maad liigse kiirguse eest kaitsta.