Päike kaitseb meid kosmiliste kiirte ja Päikesesüsteemi-välise tolmu eest, hõlmates meid oma heliosfääri ehk päikesetuule-mulli, mis ulatub kaugemale Pluto orbiidist. Süsteemivälised kosmilised kiired võiksid rikkuda osoonikihi, tolm võiks ähmastada päiksevalguse ja käivitada jääaja. Kui Päikesesüsteem läbib aga väga tihedaid gaasi- ja tolmupilvi, võib heliosfäär kahaneda nii väikeseks, et selle serv Maa orbiidini ei küündi, vahendab NewScientist.

Ajakirja Astrobiology järgmises numbris ilmuva artikli autorid David Smith Arizona ülikoolist ja John Scalo Texase ülikoolist arvutasid välja mitmete tähtede kaitsvate "astrosfääride" pitsumuse. Nad leidsid, et Maale saab iga miljardi aasta vältel osaks üks kuni kümme tähtedevahelist rünnakut.

Elamiskõlbulikud planeedid ümber punaste kääbuste, mis moodustavad kolm neljandikku kõigist tähtedest, ei jää kunagi kaitseta. Nimelt peavad need paiknema oma tuhmidele tähtedele piisavalt lähedal, et säiliks eluks vajalik soojus. "Lõppjäreldus on, et elukõlbulikud planeedid punaste kääbuste ümber on kliimakatastroofide eest paremini kaitstud kui Maa," nendib Smith.