Paigalseis meie taevapildis - ikka on kirjas vaid viis kääbusplaneeti

 (7)
Paigalseis meie taevapildis - ikka on kirjas vaid viis kääbusplaneeti
Pluuto ja tema kuudNASA

Kahtlematult üks vihasemaid vaidlusi (pärast Koperniku heliotsentrilise maailmapildi pealejäämist 16. sajandil) peeti astronoomide ridades 2006. aasta augustis, kui Prahas peetud rahvusvahelise astronoomialiidu (IAU) kongressil tekitati uus mõiste: kääbusplaneet.

Teravaimat tüli tekitas see, et seni üheksandaks planeediks peetud Pluuto kustutamine planeeetide nimekirjast polnud siiski päris üksmeelne. IAU võttis endale voli uusi kääbusplaneete tunnustada, kuid sellest alates on saabunud seisak.

California tehnoloogiainstituudi professor Mike Brown pakkus juba mullu välja nimekirja 394 võimalikust kääbusplaneedist, ometi on IAU tänaseks tunnistanud vaid viite. Kusjuures üks neist, asteroidide vöös paiknev Ceres ei mahu jälle Browni nimekirjas kääbusplaneetide hulka. Kääbusplaneedid on IAU arvestusel Ceres (avastati 1801, järgnevas galeriis esimene), Pluuto (avastati 1930, pilt üleval), Haumea, Makemake ja Eris (avastajaks just Brown, aastail 2004-2005, galeriis teine, kolmas ja neljas).

Seotud lood:

Brown arvestas mullu, et meie Päikesesüsteemis on teada kaheksa objekti, mis on peaaegu kindlalt kääbusplaneedid, kokku 30, mis on väga suure tõenäosusega kääbusplaneedid, kokku 60, mis on tõenäoliselt kääbusplaneedid ja kokku 394, mis on võibolla kääbusplaneedid. Vaata ka nende nimekirja.

Lisaks praakis ta ligi 800 objekti kääbusplaneetide reast välja. Oma nimi on jõutud anda tema kääbusplaneedikandidaatidest vaid paarikümnele, ülejäänud on ikka veel tuntud vaid avastamisaasta ja täheühendiga. Ja enamikus mahub avastamise aastaarv kah juba 2000. aastast siiapoole.

Niisiis, IAU definitsiooni järgi on kääbusplaneediks taevakeha, mis on orbiidil ümber Päikese, omab piisavat massi ületamaks jäiga keha jõud, nii et saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu ümmargune) kuju, kuid ei ole suutnud puhastada oma orbiiti konkureerivatest objektidest. Planeediks loeti vaid need kaheksa, mis on viimase ülesandega hakkama saanud.

2006. aasta otsuse kõige valusam punkt oli just Pluuto alandamine planeedi staatusest kääbusplaneediks. Kuid vaidlused pole ilmselgelt sellega veel lõppenud.

Kääbusplaneediks on siis praegu ametlikult Marsi ja Jupiteri vahel tiirlev asteroid Ceres (läbimõõduga 974,6±3,2 km), varem üheksandaks planeediks peetud Pluuto (2306±20 km), ja sellest veidi kaugemal asuvad Haumea (1300±? km) ja Makemake (1420±60 km), ning Eris (2326±12 km). Võrdluseks, Kuu keskmine läbimõõt on 3476 km.

Ceres paikneb Päikesest 2,77 korda kaugemal kui Maa. Pluuto, Haumea, Makemake ja seni veel ametlikult kääbusplaneetideks tunnistamata Orcus ja Quaoar paiknevad Kuiperi vöös 38 kuni 46 korda kaugemal kui Maa. Kaks veidi lamedamat keha, Eris ja samuti Browni avastatud 2007 OR10 paiknevad aga 67 korda kaugemal kui Maa, ehk siis veidi enam kui 67 astronoomilise ühiku kaugusel Päikesest. 2003. aastal Browni avastatud Sedna aga, mis oli ka üheks ajendiks planeedinimetuste reformile, kuigi pole ikka veel kääbusplaneetide nimekirja pääsenud, paikneb lausa 518,57 astronoomilise ühiku kaugusel.

Aga enamikku võimalikest kääbusplaneetidest pole veel võimalik lähemalt uuridagi, see on ka peamine põhjus, miks kääbusplaneetide nimekiri väga visalt täieneb.