PAHAENDELINE UURING | Osadel koroonahaigetel ei teki antikehi

 (123)
PAHAENDELINE UURING | Osadel koroonahaigetel ei teki antikehi
Maria Van KerkhoveAFP/ Scanpix

Rahvusvaheline terviseorganisatsioon WHO on asunud uurima põhjusi, miks pole värskete uuringute põhjal ligi kuuel protsendil COVID-19 läbipõdenud patsientidel tekkinud organismis viiruse vastu antikehi.

Ajendiks said esmalt eelmise nädala andmed Lõuna-Koreast, kus Reutersi teatel 91 terveks tunnistatud inimesel testiti COVID-19 juba teist korda. Korea haiguste tõrje ja ennetamise keskuste (KCDC) direktor Jeong Eun-kyeong oskas briifingul pakkuda vaid seda, et viirus võis neis inimestes olla taas aktiveerunud, mitte, et need patsiendid oleksid uuesti nakatunud.

Tõenäosus viirusega uuesti nakatuda on murettekitav, kuna loodetakse, et inimestel kujuneb välja piisav immuunsus selleks, et vältida pandeemia taasteket. Lootus on, et inimesed olid terveks loetud valetestide abil - ehk neis oli veel tegelikult viiruseid rakkudes, aga nii vähe, et testid ei suutnud neid tuvastada.

"Me oleme teadlikud, et mõned patsiendid annavad positiivse proovi, kui nad on juba kliiniliselt tervenenud. Aga me vajame süstemaatilist proovide kogumist tervenenud patsientidelt, et aru saada, kui kaua viirus püsib," tõdes WHO möödunud laupäeval.

Seotud lood:

Kaks päeva hiljem ehk esmaspäeval toimunud pressikonverentsil (allolevas videos alates 19:37) teatas WHO juba, et kõigil koroonahaigetel ei tekigi koroonaviiruse antikehi. Organisatsiooni hädaolukorra lahendamise programmi tegevdirektor Mike Ryan ütles, et taasinfektsiooni põhjused pole aga siiani selged.

WHO esindaja Maria Van Kerkhove viitas sellel pressikonverentsil Hiina teadlaste tehtud uuringule (loe seda siit), kus 130 paranenud COVID-19 patsiendi puhul täheldati erinevat antikehade tekke taset. Kui vereringes on tuvastatavad koroonaviiruse antikehad, tähendab see, et organism on tõenäoliselt üles ehitanud immuunsuse. Kuid umbes 6% uuritud patsientidest ei tekkinud üldse tuvastatavaid antikehi.

Ta märkis, et väga paljud uuringud on hetkel veel käimas ja enne seda ei taha WHO anda sellele küsimusele täit vastust.

Ülalviidatud uuringus selgus muu hulgas, et antikehad tekkisid inimeste organismides hiljemalt 10.-15. päeval pärast haiguse algust ning et eakatel inimestel oli antikehade arv oluliselt kõrgem. Samas 9 patsienti 10st, kellel antikehi ei tuvastatud, olid nooremad kui 40 eluaastat.

Väljaande South China Morning Post andmeil olid teadlaste ka üllatunud, et umbes kolmandikul patsientidest oli antikehade tiitri väärtus väiksem kui 500, mis võib olla kaitse tagamiseks liiga madal.

„Umbes 30 protsendil patsientidest ei õnnestunud pärast Covid-19 nakkust toota kõrgeid neutraliseerivate antikehade tiitreid. Kuid nende patsientide haiguse kestus võrreldes teistega oli sarnane," ütlesid teadlased.

Covid19 spetsiifiline antikeha IgM ilmub verre enamasti 3-5 päeva pärast haigusnähtude ilmemist. Paranemise perioodil antikehade kogused veres (nn tiitrid) jätkavad tõusmist ja võivad ületada haiguse aktiivses faasis olnud taset kuni 4 korda.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!