Päevakajaline küsimus: sain positiivse antikehade testi – mida ma pean tegema?

Mitmed Eesti laborid, teadusasutused ja perearstikeskused on asunud äsja elanikele tegema koroonaviiruse antikehade testi ja selle tulemus peab näitama, kas inimese organismil on selle viirusega olnud kokkupuude.

Mingil kummalisel põhjusel ei loe terviseamet nende testide tulemusi sisse ametlikku koroonastatistikasse, aga proovi andnud inimestel on tekkinud päevakajaline küsimus: mida võib või ei või teha positiivse proovi andnud inimene?

Teeme esmalt põhilise selgeks. Eestis tehakse laias laastus kahte tüüpi teste. Riigi tellimusel on kõige enam ehk kümneid tuhandeid kordi tehtud elanikele PCR-teste, mis näitavad seda kas inimese ninaneelus tegutseb vatipulgaga võetud proovi võtmise hetkel SARS-CoV-2 nime kandev viirus. Teiseks teostatakse vereanalüüsi põhjal antikehade teste - need näitavad seda, kas organismis on viirus püsinud vähemalt kaks-kolm nädalat ja tekkinud on viirust hävitavad IgG-tüüpi antikehad.

Ametlikes testitegemise kohtades - mitte kiirteste kasutades - on mõlemad testid positiivse tulemuse korral ühtviisi usaldusväärsed. Üks näitab nakatumise aktiivset faasi, teine haiguse varasemat läbipõdemist.

Forte uuris terviseametilt aga seda, mida peaks tegema inimene juhul, kui ta on saanud antikehade