Osooniauk Antarktika kohal on tänavu väiksem

 (13)
Osooniauk Antarktika kohal on tänavu väiksem
Pingviinid AntarktikasAFP/Scanpix

Maad liigse päikesekiirguse eest kaitsvas osoonikihis on auk endiselt.

Antarktika kohal olev auk saavutas oma selle aasta maksimaalse ulatuse, aga nagu teatavad teadlased, on tegemist väiksuselt teise osooniauguga viimase 20 aasta jooksul, vahendab Christian Science Monitor.

Rõõmuhõiseteks pole siiski põhjust, osooniauk, mis praegu lõunamandri peaaegu kaitseta jätab on suurem kui Venemaa ja võrreldav terve Põhja-Ameerika suurusega, kokku 21,2 miljonit ruutkilomeetrit.

2000. aasta auk oli senistest suurim, siis ulatus ta 29,9 miljoni ruutkilomeetrini. Mullune osooniauk saavutas maksimumsuuruse 25 miljonit ruutkilomeetrit. Teadlased väidavad, et selle augu tekitajaks on freoongaas (CFC), mida 20. sajandil kasutati palju näiteks värvipihustites jne, mis aga söövad osoonikihti.

Aastad, mil osooniaugud on suured, tähendavad tavaliselt külmi talvi ja kiireid polaartuuli Antarktika kohal. Tänavu aitas osooniaugu väiksemana püsimisele kaasa aga soojem õhutemperatuur kõrgel Antarktika kohal.

Antarktika osooniauk avastati 1970. aastate lõpus, kasvades järjest kuni 2000. aastani. Freeonide kasutamine on tänaseks rahvusvahelise konventsiooniga keelustatud, kuid NASA teadlaste arvestusel pole osooniaugu vähenemist 1980. aasta tasemeni oodata enne 2060. aastat.

Seotud lood: