Suurem osa inimesi tajub keemilist ühendit nimega fenüültiokarbamiid äärmiselt mõruna, aga umbes veerand meist ei tunne selle aine maitset üldse — põhjuseks täpselt sellesama geeni erinevused, mis nüüd ka 48 000 aastat tagasi elanud neandetrallastelt on avastatud, vahendavad ERR teadusuudised ajakirjas  Biology Letterls ilmunud uuringut.

Uurimistöö põhiautor Carles Lalueza-Fox Barcelonas asuvast evolutsioonilise bioloogia instituudist ütleb, et järelikult on see geenivarieeruvus tekkinud juba nüüdisinimese ja neandertallaste ühistel eellastel, nii et mõrutundetus ei ole mingi uue aja nähtus, vaid juba vähemalt pool miljonit aastat vana.

Astuuriast El Sidróni koopast leitud isendil esinesid mõlemad geenivariandid, aga kuna domineerivam on variant, mis mõru maitset tunda võimaldab, siis see isend seda maitset ka tundis. Kuid selge on ka, et mõlemat sorti geenid olid populatsioonis olemas, nii et esines ka mõrutundetuid neandertallasi — neid, kes olid nii emalt kui ka isalt saanud just selle tundetuse geeni.

Mõru maitse tundmisest on kindlasti kasu, sest see aitab vältida mürgiste taimede suures koguses söömist, ent teadlased oletavad, et ka võimetus mõru maitset tunda peab mingi eelise andma, sest muidu ei oleks see omadus nii paljudeks aastatuhandeteks püsima jäänud.