Orangutani genoom on inimese omast oluliselt mitmekesisem

Teadlased sekveneerisid kuue Sumatra ja viie Borneo orangutangi genoomi ning jõudsid järeldusele, et orangutangide DNA on palju mitmekesisem kui inimestel ning viimase 15 miljoni aasta vältel on see jäänud suhteliselt stabiilseks.

Suurte ahvide hulgas on just orangutangid inimestele kõige kaugemad sugulased. Rahvusvaheline teadlasrühm leidis, et inimese ja orangutangi genoomid on 97 % ulatuses sarnased, kuivõrd selline sarnasus inimese ja šimpansi genoomidel on 99 %-line, vahendavad ERR Teadusuudised.

Uuringu käigus tegid teadlased Sumatra ja Borneo orangutangidel kindlaks tohutuid geneetilisi mitmekesisusi (13 miljonit DNA variatsiooni). Selline varieeruvus suurendab populatsioonide võimet jääda terveks ja kohaneda keskkonnatingimuste muutustega.

Töö autori Washingtoni Ülikooli Genoomikeskuse evolutsioonibioloogi Devin Locke`i sõnul on keskmine orangutang oma DNA-lt mitmekesisem kui keskmine inimene. Suur varieeruvus leiti just nii Borneo kui ka Sumatra orangutangidel, samas ei saa aga olla kindel, et sarnasel tasemel varieeruvust õnnestub pideva ja laiaulatusliku raie juures säilitada.

Teadlasi üllatas, et orangutangide genoom arenes välja aeglasemalt kui inimese ja šimpansi oma. Evolutsiooni mõttes on orangutangide genoom suurte ahvide hulgas üpris eriline – see on viimase 15 miljoni aasta vältel olnud äärmiselt stabiilne. Seda eriti võrrelduna šimpansi ja inimese genoomiga, mis on evolutsiooni kiirendamiseks teinud läbi laiaulatuslikke strukturaalseid ümberkorraldusi.