Täna Maast mööduv asteroid 4179 Toutatis ei ole küll tabamusele lähedalgi, möödudes Maast 18 korda kaugemalt kui Kuu. Sensatsiooni tekitasid pigem tema mõõtmed: läbimõõduga 5,4 kilomeetrit, samas kui enamasti tuleb silma peal hoida palju pisematel, mõnekümnest meetrist algava läbimõõduga kivikamakatel, mis Maaga kokku põrgates võivad siiski ka üsna tõsiseid katastroofe esile kutsuda.
NEO-programmi (ehk lühendina nimest Near Earth Objects) andmetega on võimalik iga päev inimkonnale närvikõdi pakkuda, sest kuigi tundukski, et kosmos on tühi, on see tegelikult täis igasugust kiviklibu, täiesti märkamatu suurusega kividest, kuni korrusmaja mõõtu kivideni ja vahel harvemini mitmekilomeetriste tükkideni välja. Enamikus näeb neid juba kaugelt ette, Maad tabavad vaid üksikud. Väiksemad meteoorid põlevad maa atmosfääris ära, tõelisi tulekerasid taevas pole inimkond õnneks näinudki.
8. detsembril möödus meist kaks asteroidi ligemale 60 Kuu-vahemaa (LU) kauguselt, 9. detsembril lähemalt või kaugemalt veel kaks, 10. detsembril kaks, eile neli, täna kolm. NEO nimekiri ulatub esialgu märtsini välja: kokku 80 kivi läbimõõduga viiest meetrist kuni 5,4 kilomeetrini välja.
Tabamisohtu pole, lähimad on möödumas 3,1 Kuu-vahemaa kauguselt, enamik rohkem kui 80 LU kauguselt. Suuri tükke näeb ammu enne tulemas, pisikesed tulevad aga sama ootamatult kui lähevadki.
Aga tõsist ohtu kujutas siiski üks, just eile Maa ja Kuu vahelt (0,6 LU kauguselt) läbi tuhisenud kivi 2012 XE54. Läbimõõdult 22-50 meetrit, oli tegemist võimaliku kiviga, mis võinuks isegi Tunguusi-mõõtu plahvatuse atmosfääris tekitada. Aga jama oli selles, et tuvastati ta esmakordselt 9. detsembril. Nii lühikese hoiatusega oleks ehk mõne lennuki küll õhku saanud, kosmoseraketti aga mitte mingil juhul. Ja nii ei ole Maal endiselt mingit kaitset selliste ohtude eest.
