See mitteverbaalne suhtlus ehk siis sõnumite edastamine näoilmete teel, mille kujundamises kulmud tähtsat rolli mängivad, oli aga Homo sapiensi evolutsiooniline eelis teiste inimese liikide ees.

Võimsad kulmud olid justkui sokusarved

Teadlased jõudsid sellele järeldusele, analüüsides heidelbergi inimese (600 000 - 200 000 aastat tagasi elanud inimlane) koljut, neandertallase lõualuud ja kasutades 3D-modelleerimisprogrammi, mis sarnanes sellele, mille abiga arhitektid hooneid ja sildu projekteerivad. Testiti erinevaid teooriaid selle kohta, miks kadunud inimliikidel nii raskepärased kulmud olid. Varem on pakutud, et võimsad kulmud pidid kolju ehitusel toeks olema või siis oli vägev kulmukaar osa hammustamismehaanikast, kuid selgus, et need variandid ei vasta tõele. Seepärast oletataksegi nüüd, et need olid väljasurnud inimlaste puhul domineerimise väljendiks ja vahendiks.

Tänapäeva inimese ja heidelbergi inimese koljude 3D-mudelid võrdluses.

"Soolise dimorfsuse demonstreerimine ja sotsiaalsed signaalid on veenev selgitus sellele, miks meie esivanematel nii esiletükkivad kulmud olid," ütles Yorki ülikooli anatoomiaprofessor ja uurimuse juhtautor Paul O`Higgins. "Pärast üleminekut tänapäevase inimese vertikaalsemale kulmutüübile oli aga võimalik näidata sõbralikumaid emotsioone, mis aitasid indiviidide vahel sotsiaalseid sidemeid luua."

Mõttekam oli olla sõbralik

Umbes 100 000 aastat tagasi hakkasid toonased sotsiaalvõrgustikud laienema ja inimrühmad üksteisest enam ja enam eristuma. Evolutsiooniliselt osutus mõttekaks agressiivsuse asemel sõbralikkust prioritiseerida. Umbes siis arenes tänapäevaste inimeste näos välja ka väiksem, madalam kulmukaar ja liikuvamad kulmud.

"Kulmude liigutamise läbi suudame väljendada keerukaid emotsioone ja mõista ka teiste tundeid," ütleks kaasautor Penny Spikins Yorki ülikooli arheoloogiateaduskonnast. "Kiire "kulmuvälgatus" (protsess, mis tähendab seda, et inimene kergitab kulme umbes viiendiksekundiks - Forte) tähendab kõigis kultuurides äratundmist ja avatust suhtluseks, kulmude keskelt kergitamine on aga poolehoiu avaldamise märk. Väga pisikesed kulmuliigutused on väga olulisene komponent usaldusväärsuse ja pettuse tuvastamisel. Teisalt - inimesed, kes botoxisüstide tõttu oma kulme piisavalt liigutada ei suuda, on vähem kaastundlikud ja nad ei suuda end teiste emotsioonidega samastada."

Uuring pole lõplik, kuid kinnitab ideed, et Homo sapiens justkui kodustas iseend, et end ümbritsevate inimestega läbi saada.