Nüüd on selge, kust tuleme! Teadlased väidavad, et panid inimkonna sünnimaa paika

 (154)
Nüüd on selge, kust tuleme! Teadlased väidavad, et panid inimkonna sünnimaa paika
Foto on illustreerivFoto: AFP PHOTO /Froesch/Charlier/VisualForensic/UVSQ

Eile teadusajakirjas Science ilmunud teadustöö kohaselt on tänapäeva inimeste sünnimaa ja ka koht selge. Ilmunud töös arutatakse ka selle üle, kuidas inimesed sealt üle ilma laiali rändasid.

Austraalia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi teadlaste koostöös valminud uurimus viitab, et inimeste sünnipaik on Aafrikas, täpsemalt Zambezi jõe ligidal tänapäeva Botswana aladel. Teadlaste hinnangul kujunesime me seal välja umbes 200 000 aastat tagasi.

"On olnud juba mõnd aega selge, et esimesed anatoomiliselt tänapäevast inimest meenutavad olendid elasid Aafrikas umbes 200 000 aastat tagasi," ütles teadustööga seatud geneetikaprofessor Vanessa Hayes BBC-le. "Siiani on aga vaieldud selle üle, kus meie esimesed esivanemad täpselt välja kujunesid ning kuidas nad üle ilma laiali rändasid."

Värskelt ilmunud töö hinnangul elasid esimesed inimesed praeguse Botswana aladel, Makgadikgadi järve vahetuses ligiduses umbes 70 000 aastat. Siis muutus aga kohalik kliima ning selle käigus välja kujunenud viljakad koridorid võimaldasid inimestel Aafrikast väljapoole rännata.

Seotud lood:

"Tegemist on äärmiselt suure alaga ning toona oli see väga niiske," rääkis professor Hayes Makgadikgadi ümbruse kohta, kus praegu on oluliselt vähem niiskust ning see on tinginud ka soolajärvede välja kujunemise ning järve kuivamise. "Toona oleks see olnud nii inimestele kui ka teistele elusorganismidele väga sobilik elukoht," sõnas Hayes.

Mitokondriline DNA - vastus kõigile küsimustele?

Teadlaste sõnul tuginevad nende leiud mitokondrilise DNA uurimisel. Tegemist on selle DNA informatsiooniga, mis pärandatakse emaliini mööda lastele. Täpsemalt uuriti hetkel Aafrikas elavate inimeste mitokondrilist DNA-d. Samal ajal kombineeriti leitud tulemusi ka geoloogiliste ja kliimamudelitega, et välja selgitada, kuidas Aafrika 200 000 aastat tagasi välja võis näha ning jõutigi nüüd presenteeritud tulemusteni.

Samas on ka teadlasi, kes mitokondrilise DNA maagiasse ei usu. Üks sellistest spetsialistidest on näiteks Londoni loodusloomuuseumi professor Chris Stringer, kelle sõnul ei ole võimalik inimeste ajalugu ainult mitokondrilise DNA abiga rekonstrueerida. Tema sõnul on Homo sapiensi areng keeruline protsess ning nõuab mitmete tegurite täpsemat vaatlemist.

Samuti on varasemad teadustööd ning ka fossiilsed leiud viidanud, et tänapäevaste inimeste häll võib olla hoopis Ida-Aafrikas. See võib hetkel ilmunud uurimuse kriitikute hinnangul näidata, et meie puhul ei saa rääkida ühest konkreetsest sünnikohast, vaid tegelikult kujunesid inimesed samaaegselt välja mitmes eri paigas korraga.

Ühes on teadlased aga valdavalt ühel nõul - esimesed tänapäevased inimesed kujunesid välja Aafrikas ning rändasid sealt ajapikku üle maailma laiali.