Kananahk tekib siis, kui kehakarvade all paiknevad pisikesed lihased kokku tõmbuvad. Karvastel loomadel aitab see refleks sooja hoida. Lisaks tõmbuvad karvad turri ohu korral. See saadab vaenlasele hoiatava sõnumi – ära puutu mind, ma kaitsen ennast.

Inimese karvkate on nende ülesannete täitmiseks liiga hõre. Eellaste refleksid on siiski säilinud ja meie karvaudemed tõusevad püsti külmaga ning ka hirmu ja rõõmu pärast. Näiteks võib kananahk tekkida ilusat muusikat kuulates.

Lõuna-Korea tehnoloogiainstituudi (KAIST) teadlased proovivad mõõta, kuidas erinevad tundmused kananahka tekitavad. Selleks kasutatakse 4 ruutsentimeetri suurust õhukese haavaplaastriga sarnanevat sensorit, mille paksus on vaid pisut üle mikromeetri.
Loe edasi Novaatorist