Norras leiti muistse merekoletise luud

Norra teadlased avastasid 150 miljonit aastat vana mereeluka luustiku jäänused, kes elas dinosauruste ajal Põhjapooluse ja Norra vahele jääval alal.

Luustik kuulub plesiosauruste ja ihtüosaurustega samasse gruppi, teatab BBC.

Tegemist oli kõige hirmsamate veekiskjatega, kes elasid suhteliselt külmas ja sügavas vees.

Oslo ajaloomuuseumi paleontoloogid avastasid fossiilid välitööde käigus Teravmägede saarestikus. Piirkonnast leiti terve hulk eri olendite jäänuseid.

Ihtüosaurused meenutasid väga tänapäevaseid delfiine, kuid neil oli vertikaalne saba, millega endale hoogu andsid. Plesiosaurused meenutavad kõige rohkem müütilist Loch Nessi koletist, neil oli kaks paari võimsaid uimesid. Üks liik oli väga pika kaela ja väikese peaga, teine suure peaga, aga lühikese kaelaga.

Äsja avastatud elukas oli lühema kaelaga ja võimsate lõugadega, tema hambad olid banaanipikkused. Koletise pea on kolme meetri pikkune, kokku võib ta olla kuni kaheksa meetri pikkune. Tegemist on erakordselt hästi säilinud luustikuga.

Ühel leitud luustikest on näha rünnaku jäljed, tema kaelas on teise eluka hambad.

Kõik avastatud luustikud säilisid nii hästi seetõttu, et koht oli omal ajal väga sügav mudane ookeanipõhi, kuhu hapnik peaaegu ei jõudnud.