Noorteadlased ootavad valitsuselt ja rahvasaadikutelt teaduse rahastamise osas vastutuse võtmist: kui lubasite, siis viige täide!
"Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia “Teadmistepõhine Eesti” 2014-2020 kiideti Vabariigi Valitsuses heaks 31.10.2013 ning Riigikogus 22.01.2014. Selle dokumendiga võeti vastu otsus, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigi- ja kohalikust eelarvest tõstetakse 2015. aastaks 1%-le SKP-st ja edaspidi hoitakse seda sel tasemel. Otsuse vastu võtnud Riigikogu koosseis taganes teadlastele ja ühiskonnale antud lubadusest juba esimesel võimalusel. Ka praegune Riigikogu koosseis on võtnud nõuks seda lubadust mitte täita.
Kusagilt on tekkinud ekslik arvamus, et ükskõik, kuidas teadlastega käituda, sellel ei ole suuremat negatiivset tagajärge. Vastupidi, omavahel pisku pärast võistlevad teadlased hakkavad veelgi rohkem pingutama. See ongi see palju kiidetud "Eesti teaduse ime" fenomen ja seletab, kuidas Eesti teadusel läheb nii ebanormaalselt hästi. Võistlus käib selle peale, milline säraküünlast teadlane end kõige kiiremini läbi põletab. See ei ole jätkusuutlik ega tulevikku suunatud strateegia, vaid Eesti teadlaskonda ning kogu haritlaskonda hävitav barbaarne käitumine, mis viib kogu Eesti riigi hukatusse. [...]
Eesti noortel teadlastel ei ole mingit tahtmist läbi põleda. Samuti pole meil mingit tahtmist ega põhjust tunda, et me ei ole väärtuslikud. Eesti teadlaste poolt tehtav teadus on väga heal tasemel ning me ootame, et seda väärtustataks ka vastavalt.
Eesti noored teadlased on üles kasvanud ning hariduse omandanud vabas maailmas. Enamus meist on käinud piiri taga õppimis- ja teadustöökogemusi omandamas. Enesekindlalt arvata, et ei jookse need teadlased Eesti ülikoolidest ära midagi ja kui ka jooksevad, küll siis tulevad uued asemele, on ülbe, lühinägelik ning Eesti riigi tuleviku suhtes vastutustundetu. Fakt on see, et esimestena lähevad ära parimatest parimad ning kui parimad on läinud, siis jääb valida üksnes halvimatest parimate vahel. [...]
Eestis on 6,94 teadlast tuhande töötaja kohta. Soomes on vastav arv 14,27, Rootsis 14,42, Taanis 14,92. On ilmne, et Eestis ei ole liiga palju teadlasi, eriti veel, kui me tahame, et meie riik oleks teadmistepõhine ning innovatiivne.
Teadlastel ei pidavat olema mõtet streikida, nii nagu seda teevad näiteks arstid ja õpetajad, sest seda ei pidavat enne viie aasta möödumist märgatama. Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ei ole nii kindel, et see aeg on nii pikk tänases maailmas. Ja kui need mõjud ja tulemused siis ühel päeval ilmnema hakkavad, siis see kõik ei saa odav olema ning saab olema väga raske seda kõike peatada ja uuesti paremuse poole pöörata. Mõtelge kas või ID-kaardi kriisi peale… aga see on üksnes väike killuke jäämäe pealmisest osast. Teaduspõhine õpe ilma teaduseta? Tohutud ning kiired arengud meditsiinis ja farmaatsias ilma teadustööta? Infotehnoloogia areng kiviajas? Küberkaitse kiviheitemasinatega? Jne.
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ootab, et Vabariigi Valitsus ja Riigikogu peaks kinni teadlastele ja ühiskonnale antud lubadusest, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigi- ja kohalikust eelarvest tõstetakse 1%-le SKP-st ja edaspidi hoitakse seda vähemalt sel tasemel. [...]
Teaduse rahastamise tõstmine 1%-ni SKP-st riigi- ja kohalikust eelarvest ei peaks Eesti Noorte Teaduste Akadeemia arvates toimuma järk-järgult, vaid nüüd ja kohe. Aasta 2015, kui sellise rahastuse tasemeni lubati jõuda, on juba ammu seljataha jäänud. Nüüd on viimane aeg oma lubadust lõpuks ometi täita, mitte selle täitmist uute unustuse hõlma vajuvate lubadustega veelgi edasi lükata. Olgem ausad, seda 1%-i SKP-st lubati tegelikult juba isegi enne 2014. aastat, mitmeid kordi.
Meie ning meie lähikondlased ja kaasteelised ei saa ega taha selliste poliitikute ja säärase poliitika poolt järgmistel Riigikogu valimistel hääletada. Kui lubasite, siis viige täide!"
