Witmer osales Jaapani, Mongoolia ja USA teadlastest koosneva rühma töös. Nad analüüsisid noorima ja teadaolevalt kõige terviklikumalt säilinud türannosauruse pealuud, mis võimaldas teadlastel saada uusi andmeid nende hirmuäratavate kiskjate kasvamise ja toitumisstrateegiate kohta, kirjutas Science Daily Novaatori vahendusel.

70 miljonit aastat vana pealuu kuulus väga noorele Mongoolias elanud Tarbosaurus bataar’i nimelise dinosauruste liigi isendile, kes oli Tyrannosaurus rex’i lähim teadaolev sugulane. Pealuu leiti peaaegu täielikult säilinud skeleti osana, puuduvad ainult kael ning osa sabast.

28,5 sentimeetri pikkuse pealuu analüüs paljastas muutused pealuu struktuuris, mis viitab sellele, et noorte türannosauruste elustiil oli täiskasvanutega võrreldes erinev.

Uuringu juhtiva autori ning Tokyo rahvusliku loodus- ja teadusmuuseumi teaduri Takanobu Tsuihiji sõnul teadsid nad, et täiskasvanud tarbosaurused olid T. rexiga väga sarnased.

Täiskasvanud isendite pealuudes on läbivad tunnused, mis seostuvad võimsa hammustusega - lihaste kinnitused, kondised toed, kiskjale omased hambad.

Analüüsitud tarbosaurus oli nii noor, et tal polnud veel ühtegi nendest tunnustest ning seega pidi ta toituma oma vanematest erinevalt.

Ohio ülikooli teadlane Andrew Lee, kes praegu töötab Midwesterni ülikoolis, analüüsis põhjalikult skeleti jalaluude mikrostruktuuri ning hindas, et isend oli suremise hetkel kõigest kahe- või kolmeaastane.

Tema kogupikkus oli umbes 2,7 meetrit, kõrgus puusa kohalt umbes 0,9 meetrit ning kehakaal umbes 32 kilogrammi.

Võrdluseks võib tuua, et täiskasvanud tarbosaurused olid samas 10,5 kuni 12 meetrit pikad, 4,5 meetrit kõrged, kaalusid umbes 6 tonni ning nende keskmine eluiga oli umbes 25 aastat. Need andmed tuginevad võrdlusele T. rexiga.

Witmeri sõnul pole teada, mil määral vanemad sellele noorele tarbosaurusele toitu tõid ning seega võib oletada, et ta oli ilmselt juba küllaltki võimekas jahipidaja.

Kuna tema pealuu ei olnud nii tugev kui täiskasvanud isenditel, siis pidi ta olema jahipidamisel ettevaatlikum, kasutades jõu asemel väledust.

Noorte isendite jahipidamise strateegiate erinevus täiskasvanute omast võis tarbosauruste seas konkurentsi vähendada ning kindlustada neile domineerivate kiskjate rolli.

Tsuihiji märkis, et noore isendi pealuu näitab, et tarbosauruste toiduvalikus pidi vanemaks saades toimuma muudatus.

Nooremad isendid pidid jahtima väiksemat saaki, millest nad suutsid oma pealuu kahjustamisega riskimata jagu saada. Kuna täiskasvanud isendite pealuu muutus järjest tugevamaks, siis võimaldas see neil suuremat ja ohtlikumat saaki maha murda.

Hilise kriidiajastu keskkond pakkus jahipidamiseks küllaldaselt valikuvõimalusi.

2006. aastal pealuu avastanud Mongoolia ekspeditsiooni juhtinud Okayamas asuva Hayashibara loodusteaduste muuseumi teadlase Mahito Watabe sõnul leiti noor tarbosaurus suurte taimetoiduliste dinosaurustega samadest kivimitest.

Vaatamata sellele pidasid noored tarbosaurused jahti väiksematele loomadele ning nende saagiks võisid olla näiteks luupäised dinosaurused Prenocephale.

Witmeri sõnul muudab selle pealuu eriliseks asjaolu, et teadlased teavad kindlalt, et see kuulus tarbosaurusele.
Töö tulemusi kirjeldav artikkel avaldati ajakirjas Journal of Vertebrate Paleontology.