See Austraalias elav algeline imetaja on järjekordne olend, kelle genoomi (kõigi geenide komplekti) on teadlased üksipulgi läbi uurinud ja avaldanud tulemused teadusajakirjas Nature.

Geenikaart kinnitab, et just nagu nokklooma välimus ja elulaad on ka tema geenid otsekui segu imetajate, lindude ja roomajate omadest.

Nokkloom arvatakse imetajate sekka, sest tal on karvakasukas seljas ning ta toidab poegi piimaga. Ent piim ei välju nisadest, vaid nõriseb niisama läbi kõhunaha. Ja poegi ta ei sünnita, vaid muneb nahkse koorega mune. Sarnaselt mõnede roomajatega on isasloomal mürginäärmed: tagakäpal asuvast astlast saadud “süst” teeb kõva valu inimeselegi.

Nokklooma genoom aitab teadlastel imetajate põlvnemist paremini mõista. “See on meie pilet minevikku, aega, mil imetajad veel munesid,” ütles ligi sajaliikmelise rahvusvahelise uurimisrühma üks juhte Chris Ponting Oxfordi ülikoolist.

Läbi uuritud geenid kuuluvad üheleainsale isendile, emasloomale nimega Glennie.

Geene on nokkloomal umbes kolmandiku jagu vähem kui inimesel. Üllatavalt palju on tal aga lõhnatundmisega seotud geene, mis peamiselt vee-elulise looma puhul on üsna ootamatu.