Nobeli preemia saanud teadlase avastust on 80 aastat valesti tõlgendatud
1928. aasta augustis tuli Fleming suvepuhkuselt tagasi. Londoni St Mary haigla laboratooriumis avastas ta, et mikroobinäidistele sattunud hallitusseened olid bakterid hävitanud. Fleming mõistis, et hallitusi saab kasutada inimeste ravimiseks ning saatis näidised USAsse. Seal tehti kindlaks, et laboris tegutses hallitusseen nimega pintselhallik Penicillium chrysogenum.
Teadlased hakkasid otsima sarnaseid seenetüvesid ning leidsid ravimite tootmiseks sobiva hallitusseene lõpuks hallitanud melonilt. Selle seene järeltulijaid kasutataksegi penitsilliini tootmiseks. Kuid kas hallitus, mille Fleming Londonist leidis, oli just pintselhallik?
Laboris, kus Fleming töötas, on nüüd muuseum, kus hoitakse nii mikrobioloogilisi näidiseid kui ka uurija isiklikke esemeid. Londoni Imperial kolledži teadlased Daniel Henk ning Matthew Fisher vaatasid läbi 80 aasta tagused seenenäidised ning võtsid proove ka Flemingu isiklikelt asjadelt.
Pikemalt loe edasi Novaatorist.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!