Esimene samm juhitavate molekulide loomise teel astuti Jean-Pierre Sauvage`i poolt aastal 1983, kui ta liitis kaks ringikujulist molekuli miniatuurseks ketiks. Kui tavaliselt liidetakse molekule tugevate kovalentsete sidemete abil, mis tekib, kui aatomid jagavad elektrone, siis katenaanis olid molekulid teineteisega seotud mehaaniliselt.

Teise sammu astus Sir Fraser Stoddart aastal 1991, kes lõi muuhulgas miniatuurse molekulaarse lifti ja molekulidel baseeruva arvutikiibi. Bernard Feringa oli aga esimene inimene, kes konstrueeris molekulaarmootori. Auhind jaguneb kolme teadlase vahel võrdselt.

Millal esimesed mõnest molekulist koosnevad masinad kasutusse jõuavad, on raske hinnata, kuna kolme teadlase töö on praegu veel fundamentaalteaduse tasandil. Pressiteates võrreldakse nende tööd aga sarnase olukorraga, kui 19. sajandil demonstreeriti esimesi algelisi elektrimootoreid ilma, et teadlased oleksid osanud aimatagi, milleni see kõik viib – elektrirongid, pesumasinad, ventilaatorid ja köögikombainid. Molekulaarmasinaid hakatakse tõenäoliselt kasutama uute materjalide, sensorite ja energiasalvestussüsteemide ehituses.