Nimi ei riku meest, vaid tema palka
Enne seda, kui tööandjad saavad kandidaate nende isikuomaduste ja muude väärtuste põhjal hinnata, võivad nad juba olla neid hinnanud nende nime kõla järgi.
Sissetulekute hüppelise kasvu statistika toetub neile, kes enne nimemuutmist ei teeninud midagi või teenisid väga vähe, kuid hakkasid varsti pärast nime muutmist märkimisväärselt rohkem teenima, vahendab PhysOrg.
“Usume, et nimemuutuse efekt tuleneb suuresti sellest, et parendatakse võimalusi pääseda tööintervjuule ja suurendatakse seega võimalust tööd leida,” kirjutavad autorid. “Tööandjad võivad võõrakõlaliste nimedega kandidaadid juba eos välja praakida võimete ja isikuomaduste alusel, mida nad ise kipuvad selliste nimedega seostama.”
Arai ja Skogman Thoursie kasutasid valimit 641 immigrandist, kes olid aastatel 1991–2000 nimevahetuse Rootsi valitsusega kooskõlastanud. Uurijad analüüsisid nende sissetulekuid kolme aasta vältel enne ja pärast nimevahetust, kasutades selleks statistilist meetodit, mis arvestab inflatsiooniga ning ea või elukohaga seonduvate erinevustega sissetulekutes. Analüüs näitas, et sissetulekute kasv ilmnes enamasti aasta jooksul pärast nime lõplikku vahetamist.
Ehkki autorid möönavad, et andmetes võib esineda ebaselgeid tegureid, ei usu nad, et nood tegurid järeldust suurel määral mõjutada võiksid.
“On mõistlik eeldada, et isikud, kes nimesid muudavad, proovivad töö leidmiseks ja sissetulekute kasvatamiseks ka muid strateegiaid, näiteks intensiivistavad tööotsinguid,” kirjutavad uurijad. Siiski kehtib nimevahetuse juures aasta-paari pikkune lõtk avalduse esitamise ja lõpliku kinnitamise vahel.
Autorid leiavad, et pole mingit põhjust tööotsinguid avalduse menetlemise vältel mitte tõhustada. “Kui nimemuutuse mõju suunaksid muud strateegiad, peaksime täheldama mõju juba aasta enne tegelikku nimemuutust.” Enne nimemuutuse lõplikku kinnistamist sissetulekute märkimisväärset kasvu aga ei esinenud.
