Nikotiin vabastab inimese vihast
Avastus võib aidata selgitada, miks stressis inimesed võivad kergemini nikotiinisõltuvusse langeda, vahendab Novaator. "Inimestel, kelle käitumine nikotiini mõjul muutus, toimus muutusi ka aju ainevahetuses," selgitab California ülikooli psühhiaatriateadlane Jean Gehricke teadusportaalile LiveScience.
Ajakirjas Behavioral and Brain Functions avaldatud uurimuses pandi mittesuitsetajatest katsealused mängima arvutimängu, kus hüpoteetiline vastasmängija oli loodud ärritavaks ja provotseerivaks. Lihtne mäng seisnes ekraanile ilmuva punase ruudu kiiruse peale võidu vajutamises.
Võitja sai kaotajale määrata karistuse kõrvaklappidest kõlava ebameeldiva müra näol. Võitja võis määrata kindlaks ärritava heli kestuse ja intensiivsuse. Ekraanil oli võimalik ka jälgida vastase poolt määratud karistuse taset.
Mängijate oletatavaid vastaseid kontrollisid teadlased, kes katsealustele määratava karistuse taset järk-järgult suurendasid. Ootuste kohaselt oleksid ka katsealused võinud samaga vastata, kuid nikotiiniplaastrit kandnud inimesed ei lasknud ennast kaasa haarata ning määrasid lühemaid karistusi kui platseeboplaastrit kandnud katsealused.
Selgus, et nikotiin mõjutab aju emotsioonide reguleerimise keskust. Aju skaneerimine näitas, et nikotiini saanud inimestel oli ajutegevus selles piirkonnas aktiivsem. Rahustava mõju tõttu võib suitsetamine olla ahvatlev just agressiivsematele ja koduse või tööalase stressi all kannatavatele inimestele.
Suitsetamine võib nendel inimestel elu küll ajutiselt pisut kergemaks muuta, kuid pikemas perspektiivis tuleb arvestada, et suitsetamine suurendab oluliselt veresoontehaiguste riski, mis viivad infarktide ja insultide tekkeni - need aga tapavad rohkem inimesi kui kõik vähitüübid kokku. Sama ohtlikuks võib pidada ka passiivset suitsetamist.
