Piccardi väitel asub Loch Ness täpselt suure Gleni nihke kohal. Tegemist on nihkega, kus maakoor on senini aktiivne. Seismiliselt kõige aktiivsem on järve põhjapoolne serv, kusjuures just selles järve osas on väidetavalt nähtud koletist.

Piccard märkis, et inimesed ei ole tavaliselt näinud mitte koletist ise, vaid on kirjeldanud vee liikumist ja tugevaid hääli. Inimesed arvavad, et see on koletis, aga see ei pruugi olla muud kui väike tõuge ja gaasipahvak.

Geoloogi väitel sunnivad võnked maa värisema, mis tekitab möirgavat häält ning muidu rahuliku järvepinna mullistust.

Alates 7. sajandust, mil koletist väidetavalt esimest korda nähti, olevat ta ilmunud tugevate raputuste saatel kristluse Šotimaale tooja St Columba ette. Vahejuhtum toimus järve põhjapoolses otsas, kus registreeriti ka kaks tuntumat 1930. aastal ürikutesse kantud “koletisejuhtumit”.

Piccardi sõnul ei pruugi koletis ise olla midagi muud kui “anomaalne laine”, mille nähtus tekitab.

Varem on Piccardi seletanud ka paljusid Kreeka müüte maavärinatega. Ta usub ka, et Delphi oraakel sai oma nägemused nihke joonelt välja imbunud hallutsinogeensete gaaside sissehingamisest.

Ka Kreeka merejumal Poseidon on Piccardi hinnangul seotud maavärinatega.