Nendeks riikideks on Albaania, Tšehhi, Kreeka ning Ühendkuningriik. "Me liigume ajas tagasi, oleme (oma vaktsineerimistegevuses -toim) täiesti valel teel," ütles WHO immunisatsiooniosakonna juht Kate O'Brien.

Leetrite vastu kaitseb MMR-vaktsiin, mida antakse kahes doosis ning mis valdavas osas arenenud riikides on lastele tasuta. Kuigi kõikides riikides on vaktsineeritute osakaal suur, näitabki O'Brieni sõnul olukord, et sellest ei pruugi staatuse hoidmiseks piisata.

Nimelt kuulutatakse riigid leetritevabaks juhul kui seal pole viimase 12 kuu jooksul toimunud ühtegi nakkust. "See on äratuskell kõigile maailma inimestele. Suur riikliku vaktsineerituse tase ei ole piisav, vaktsineeritud peavad olema kõik kogukonnad, perekonnad ning lapsed," ütles O'Brien.

Leetrite sagedasemat esinemist on sel aastal täheldatud kõikides maailma osades, v.a. Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Tasub aga mainimist, et see tuleb suuresti arengumaade arvelt, USA-s püstitati haigusjuhtude poolest viimase 25 aasta rekord.

WHO andmetel on selle aasta jooksul tuvastatud 365 000 leetritesse haigestumise juhtumit, mis on kolm korda rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga. Kuni 2016. aastani langes leetritesse haigestunute arv üleilmselt, kuid pärast seda on haigestunute hulk taas tõusuteele pööranud. Doktor O'Brieni sõnul on selles süüdi vaktsiinide kohta leviv valeinformatsioon.

Kõige suuremad probleemid on leetritega Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Madagaskaril ning Ukrainas.