Laboratoorsetest eksperimentidest, haiglatest ja tervetest riikidest kogutud andmed näitavad, et mask on tõhus kaitsevahend. Selle valguses on maski kandmine mitmel pool kujunenud normiks, vahendab The Conversation.

Nakkushaiguste arst ja California San Francisco ülikooli meditsiiniprofessor Monica Gandhi märkas huvitavat tendentsi — piirkondades, kus enamik inimestest kandis maski, jäid nakatunud rängalt haigeks palju väiksema tõenäosusega kui kohtades, kus maske kanti vähem.

Isegi riidest kaitsemaski kandja puutub reeglina kokku väiksema koroonaviiruse-annusega kui inimene, kes maski ei kanna. „Nii hiljutised koroonaviiruse-katsed loomadega kui ka ligi sada aastat viiruseuuringuid näitavad, et väiksem viiruseannus tähendab enamasti vähem ägedat haigust,“ kinnitas prof Gandhi.

Ükski mask pole täiuslik ning selle kandmine ei pruugi nakatumist takistada. Küll aga võib mask olla kaalukeel, mis määrab, kas COVID-19-haige vajab haiglaravi või põeb tõve läbi nii kergel kujul, et ei märkagi nakatumist.

Hingamisteede viirusnakkuse sissehingamisel hakkavad haigustekitajad otsekohe hõivama kõiki ümbritsevaid rakke, et muuta need viiruseid taastootvateks „masinateks“. Immuunsüsteem püüab seda protsessi pidurdades viiruse levikut takistada.

Viiruse kogus, millega nakatudes kokku puututakse, otsustab olulisel määral seda, kui haigeks nakatunu jääb. Kui viiruseannus on väga suur, jääb immuunreaktsioon puudulikuks. Nii viiruse sattumine väga paljudesse rakkudesse kui ka immuunsüsteemi püüdlused nakkust ohjeldada tekitavad organismile ränka kahju, mistõttu nakatunu võib jääda väga haigeks.

Kui aga esmane viiruseannus on väike, suudab immuunsüsteem viiruse levikut organismis ohjeldada vähem drastiliste meetmetega. Sellisel puhul avalduvad haiguse sümptomid nakatunu kehas leebemal kujul või ei avaldu üldse.

Enamik nakkushaiguste uurijaist ja epidemioloogidest usub, et koroonaviirus levib peamiselt õhku sattunud piiskade ja väiksemal määral aerosoolis sisalduvate pisemate osakeste kaudu.

Uuringud näitavad, et nii riidest maskid kui ka kirurgimaskid peatavad suurema osa SARS-CoV-2 kandvatest osakestest. Ehkki ükski mask ei paku sajaprotsendilist kaitset, ei olegi nende eesmärk kõiki viiruseosakesi peatada, vaid lihtsalt vähendada potentsiaalselt sisse hingatavate viiruseosakeste hulka.

Laboratoorsed katsed on näidanud, et nii kvaliteetsed riidest maskid kui ka kirurgimaskid võivad peatada vähemalt 80% nina ja suu kaudu organismi sisenevatest viiruseosakestest. Need osakesed ja muud nakatavad ained jäävad maski kiududesse kinni, mistõttu tuleks maski, kui vähegi võimalik, pärast iga kasutamiskorda pesta.

Piirkondades, kus kõik kannavad maske, paistab asümptomaatiliste nakatumiste osakaal olevat oluliselt suurem. Austraalia ristluslaeval Greg Mortimer märtsi lõpul aset leidnud nakkuspuhangu ajal jagati pärast esimese nakatumise tuvastamist kõigile reisijatele kirurgimaskid ja töötajatele N95-kategooria respiraatorid.

Maske kandsid laeval nähtavasti väga paljud ning ehkki 217 reisijast ja töötajast osutus 128 koroonaproov positiivseks, jäid haigussümptomid ilmnemata koguni 81% nakatunutest.