NEAR jätkab Erose uurimist

 (1)

Algselt nimetust NEAR (Near Earth Asteroid Rendezvous) kandvale autamaatjaamale anti 14. märtsil lisanimi kuulsa ameerika komeetide ja väikeplaneetide uurija Eugene M Shoemaker'i järgi, kes muuseas osales ka selle lennu teadulike eesmärkide väljatöötamisel. E. Shoemaker hukkus 1997. a suvel Austraalias autoõnnetusel, olles oma igasuvisel meteoriidikraatrite uurimise retkel. Osake tema tuhastatud põrmust paigutati automaatjaamale Lunar Prospector ja hajus Kuu pinnale, kui see teaduslikul eesmärgil vastu meie kosmilist kaaslast puruks kukkuda lasti.

Erose juures veedetud aja jooksul on NEAR Shoemaker'i orbiiti järjest lähendatud selle väikeplaneedi pinnale.. Algselt enam kui 300 km kõrgusele orbiidile viidud automaatjaam tiirutas vahepeal 200 km kaugusel väikeplaneedist, alates 11. aprillist on vahekaugus vaid 100 km. Sellelgi orbiidil ei ole ta kaua, 30. aprilliks peab ta jõudma 50 km kõrgusel kulgevale lõpporbiidile, millelt loodetakse teha suurem osa uuringutest.

Seni on põhirõhk olnud Erose pinna fotografeerimisel ja raskusvälja uurimisel. Saadud andmeid kasutatakse peale teaduslike eesmärkide veel NEAR Shoemaker'i juhtimisel. Tuletame meelde, et Eros ei ole mitte kera-, vaid ennem kartulikujuline ebatasane taevakeha ja selle ümber kohe madalamale orbiidile minek oleks olnud küllaltki riskantne.

Madalamalt orbiidilt tehtud pildid on muidugi senitehtudest teravamad, kuid veelgi olulisem on võimalus alustada süstemaatilise keemilise koostise, reljeefi ja magnetvälja uurimisega. Keemilise koostise määramiseks kasutatakse röntgen-gammaspektromeetrit, mis registreerib kosmilise kiirguse mõjul tekkivat ja Erose pinna keemilisest koostisest sõltuvat fluorestsentskiirgust. Tänu praegusele aktiivsuse maksimumile sagenenud võimsatele pursetele Päikesel on õnnestunud seda aparaati mõned korrad juba ka kõrgemalt orbiidilt kasutada Nende mõõtmiste tulemusena leiti Eroselt räni, rauda, magneesiumi, alumiiniumi ja kaltsiumi.

Maalt saadetud tarkvara-täienduse abil on seda instrumenti kasutatud ka kosmiliste gammasähvatuste asukohtade täpsustamiseks, mis omakorda on võimaldanud selle veel küllaltki salapärase nähtuse oletatavate allikate uurimist ka optiliste teleskoopidega.

Suure huviga oodatakse magnetvälja mõõtmisi madalamalt orbiidilt. Praeguseks ajaks pole veel ühelgi väikeplaneedil, kaasa arvatud Erosel, täiesti kindlalt magnetvälja leitud,. Vihjeid magnetvälja olemasolule on saadud vaid automaatjaam Galileo möödalendudel väikeplaneetidest Gaspra ja Ida aastatel 1992-93. See-eest on aga magnetiseerunud paljud meteoriidid, mis arvatakse olevat väikeplaneetide tükid. Kui Eros oleks niisama tugevalt magnetiseerunud kui need meteoriidid, siis peaks tema magnetväli NEAR Shoemaker'i 50 km kõrguselt lõpporbiidilt avastatav olema.