"Erinevate inimliikide hübriidid polnud sedavõrd ebatavalised, kui kunagi arvasime. Eri liigid rändasid ringi küll eraldi rühmades, kuid kui nad kohtusid, siis... said nad üksteisega lapsi," sõnas uurimuse esimene autor Viviane Slon, Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudi paleogeneetik.
Ürginimeste suhete täpse vormi üle saab vaid spekuleerida. Tänapäeval elavate inimeste DNA-s leiduv teiste liikide pärilikkusaine näitab samas, et vähemalt mõnel juhul jõudsid sündinud hübriidid ise lapsi saada. Keegi pidi nad üles kasvatama.
Eelnevate tööde kohaselt paaritusid neandertallased nüüdisinimestega tõenäoliselt juba vähemalt 200 000 aasta eest ning kindlasti 65 000 ja 40 000 aastat tagasi. Samuti ristus vähemalt ühel hetkel ajaloos nüüdisinimeste ja Euraasia idaosas elanud denisi inimeste tee. 2012. aastal Denissova koopast leitud luutükk lisab sellele veel täiendava kihi.
