Neandertallased kasutasid meiki 10 000 aastat enne meid

 (29)
Neandertallased kasutasid meiki 10 000 aastat enne meid
Scanpix

Briti arheoloogid on välja kaevanud asitõendeid, mille kohaselt neandertallased kandsid juba 50 000 aastat tagasi meiki.

Uurijate arvates tõestab avastus, et tolle inimese alamliigi esindajad polnud poolearulised, nagu paljud tänini arvavad, ning suutsid mõelda sümbolistlikult, vahendab The Daily Mail.

Bristoli ülikooli arheoloogid leidsid Hispaanias eredate pigmentidega täidetud merekarpe, mida neandertallased kasutasid kosmeetikatoosidena.

Merekarpe uuriti põhjalikult ning neist leiti kollase baasjumestusaine klimpe koos punase puudriga, mida oli segatud valgust peegeldava musta värvi ainega.

Uurimisrühma liikmed väidavad, et see tõestab, et mitte ainult kaasaegsed inimesed ei kasutanud ilustamiseks ja rituaalsetel eesmärkidel jumestust.

“Minu jaoks on see suitsev püss, mis paneb tollele vaidlusele lõpliku punkti,” ütleb Bristoli ülikooli professor Joao Zilhao.

“Antud leidude seos neandertallastega on kaljukindel ning inimestel on aeg sellest omad järeldused teha ning loobuda arvamusest, et neandertallased olid intellektuaalses mõttes madalalaubalised. Tegemist on esimeste kindlate tõenditega selle kohta, et umbes 50 000 aastat tagasi — kümme aastatuhandet enne seda, kui Euroopasse tekkisid esimesed märgid kaasaegsest inimesest -oli neandertallaste käitumine sümbolistlikult korraldatud.”

Avastused tehti kahes neandertallastega seonduvas piirkonnas Kagu-Hispaania Murcia maakonnas: Cueva de los Avionesis ja Cueva Antsnis.

Üks merekarp liigist Spondylus gaederopus sisaldas jääke lepidokrotsiidi-nimelisest mineraalist valmistatud punakast massist, millesse oli segatud jahvatatud hematiiti ja püriiti.

Värskena pidi see võimaldama nahapinna läikivmustaks värvida, mis annab alust arvata, et seda kasutati kosmeetikatootes “efekti pärast”, seisab teadustöörühma aruandes.

Kollase värvaine kamakad osutusid puhtaks natrojarosiidiks — rauamineraaliks, mis leidis kasutust ka Vana-Egiptuse kosmeetikas.

Varem on teadlased avastanud Aafrika neandertallaste väljakaevamiskohtadest musti pigmentmagneesiumi pulki, kuid seni arvati, et neid kasutati vaid kehamaalinguteks.

“Tegemist on esimeste kindlate tõenditega, et neid kasutati kosmeetikas. Taoliste keerukate retseptide rakendamine on uudiseks. See on midagi enamat kui lihtsalt kehamaaling,” ütleb  Zilhao.

Usutakse, et neandertallased võisid eredavärvilisi merekarpe kanda ka ehete või kaelaripatsitena, mille sees hoiti jumestusaineid.

Paljud teadlased olid seni uskunud, et ainult kaasaegsed inimesed kasutasid jumestust kaunistamiseks ja rituaalsetel eesmärkidel.

Usutavasti eksisteerisid neandertallased ja inimesed koos ülem-paleoliitikumis ehk kiviaja lõpu poole, umbes 40 000 aasta eest. Zilhao selgitab aga, et nüüdne avastus pärineb perioodist 10 000 aastat enne kontakti.

Londoni loodusloomuuseumi paleontoloogiaprofessor Chris Stringer toetab avastusi, kuid lisab, et ettekujutust neandertallastest kui juhmidest poolahvidest on raske muuta.

“Ma nõustun, et need avastused aitavad kummutada arvamust, et neandertallased olid juhmid. Väga raske on seda jõhkardi-kuvandit inimeste ettekujutusest välja kangutada,” ütleb ta.  

„Kui jalgpallifännid huligaanitsevad või poliitikud väljendavad tagurlikke vaateid, kutsutakse neid ikka neandertallasteks, ning ma ei kujuta ette, et bulvarilehed niipea oma pealkirjade stiili muutma hakkaksid.”

Teadlaste avastused üllitati ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.