Avastus annab alust arvata, et neandertallase mõttemaailm võis seega inimese omale üsnagi sarnane olla, kirjutab ERR Teadus.

Hispaania, Gibraltari, Belgia ja Kanada teadlased uurisid läbi 1699 Euraasia leiupaiga kohta loodud andmebaasid. Kes oskab vaadata, see leiab nii mõndagi: kõigepealt selgus, et neis paikades, kus oli elanud ürginimesi, sealhulgas neandertallasi, leidus tihtipeale ka vareslaste ja röövlindude luid.

Siis uurisid teadlased lähemalt kunagiste Gibraltari neandertallaste elukohtadest leitud linnuluid ja avastasid, et paljudel luudel, aga eriti tiivaluudel oli lõikejälgi. Et tiibade küljest palju liha pole lõigata, siis järeldavad teadlased, et neandertallasi huvitasid suled.

Tundub, et eriti meeldisid neandertallastele tumedad linnusuled, sest just tumesuliste linnuliikide luid leidub teiste seas eriti rohkesti.

Et nad sulgi just enese ehtimiseks kasutasid, selle kohta otseseid tõendeid ei ole, aga ajakirjas PLoS ONE avaldatud uuringu autorid peavad seda kõige usutavamaks sulekasutusviisiks.